1925

Riigikogu II koosseis
31. mai 1923 – 14. juuni 1926

 

11.–20. jaanuar – Eestit külastas Rahvasteliidu delegatsioon

Rahwasteliidu esitajate külaskäik Eestis
Postimees, 21. jaanuar

2. veebruar – Vabariigi Valitsus kinnitas Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine

5. veebruar – Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse

„/.../ meil 1926. aastal peetakse ära Eestis põhjamaade karskuskongress ja üleilmline karskuskongress ja mina tahaksin näha, kuidas vaadatakse väljamaal meie kultuurkapitaali peale, kui nähakse, et kultuurikapitaali seadusest meil karskusala hoopis välja on jäetud. Kultuurikapitaal suuremal määral kujundatakse just piiritusmüügi sissetulekutest. Missuguste teiste sissetulekutega peaksime võitlema alkoholi vastu, kui mitte nendega kõigepealt, mis saadakse alkoholiliste jookide müügist. See on minule päris selge. Kes teine tuleb siis karskustööde peale raha andma, kui meie ei võta toetust piiritusmüügist. Mind paneb natukene imestama see vaenulik meeleolu, mis meil valitsemas karskusliikumise ja karskustöö vastu. “

Juhan Luur. II Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 191, 27. jaanuar 1925.

„Kultuurkapitali mõtte tekkimisel ja selle levinemisel oli õige palju tolmu ja tossu, isegi riigikogus, aga nüüd, kus seda seadust arutati ning ta vastu võeti, sündis kõik imekenasti ja vaikselt. Võis tundmus tekkida, et rahvaasemikkudel oli üsna ükskõik, mis otstarbeks kultuurkapital asutatakse, peaasi – et ta oleks asutatud.“

A. H. Tammsaare. Midagi ajakohatut kultuurkapitali puhul. Vaba Sõna, 1925, nr. 5, lk. 136.

„Väga raske on ära määrata, kes on kirjanik. Kui omal ajal see küsimus arutamisel oli muuseas kirjanikkude liidus, siis ei leitud kindlat kriteeriumi selleks, kes on kirjanik. Ajakirjaniku mõiste on natukene selgem. Ajakirjanik on igaüks, kes töötab mõne ajalehe juures, olgu alalise toimetuse liikmena, alalise kirjasaatjana, reportöörina jne., see on kahtlemata ajakirjanik. Kes on aga kirjanik, seda on raske öelda, kas igaüks, kes siin või seal mõne reakese ilukirjanduse alal avaldanud... “

Karl Ast. II Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 192, 28. jaanuar 1925.

10. veebruar – Kaitseliidu ülemaks nimetati kolonel Johannes Orasmaa (Roska)

12. veebruar – Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse

Riigikogu võttis vastu riigikorra kaitse seaduse

„Vabariigi valitsuse poolt esitati Riigikogule seaduseelnõu riigikorra kaitse paremaks korraldamiseks. Kõigepealt peab tähendama, et käesolev seaduseelnõu, nagu seletuskiri seletab, kannab ajutist iseloomu ja on välja kutsutud selle tõttu, et meie praegumaksvad seadused ja kodanlikud vabadused ei kindlusta küllalt maksvat riigikorda elementide vastu, kes meie riigi vastu vaenulikud ja kes meie riigis tahavad põhiseadusega maksmapandud riigikorda kukutada või Eesti riigi iseseisvust hävitada, soovides teda ühendada mõne teise riigiga, või arendada propagandat, mis meie riigile vaenulik. “

Johan Holberg. II Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 193, 5. veebruar 1925.

23.–24. veebruar – Eestis käisid visiidil Rahvasteliidu peasekretär James Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Jānis Čakste

Läti presidendi külaskäigul Eestis
Postimees, 24. veebruar

6. märts – siseministri määrusega tunnistati kehtetuks 1923. ja 1924. aasta linna-, maakonna-, alevi- ja vallavolikogude valimistel kandideerinud Töörahva Ühise Väerinna nimekirjad ja mandaadid. Vabanenud saadikukohad jagati teiste erakondade vahel

21.–24. mai – Eestis käis visiidil Soome president Lauri Kristian Relander

Soome külalised Eestisse jõudnud
Postimees, 22. mai

4. juuni – Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Riigikogu rühm ja Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei Riigikogu rühm ühinesid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei Riigikogu rühmaks

9. juuni – Riigikogu esimeheks valiti August Rei

August Rei

16. juuni – Riigikogu võttis vastu riigimaade põliseks tarvitamiseks ja omanduseks andmise seaduse

18. juuni – Riigikogu võttis vastu Tartu Ülikooli seaduse

19. juuni – Riigikogu võttis vastu riigivapi seaduse

Riigivapp

„Lubatagu natukene peatada selle vapi juures, mida meie täna nägime. Igal kujul peab oma mõte olema. Mis tarvis on siin need kolm lõvi: üks kordab teist, teine kolmandat? Missugune igavuse tunne asub meisse, kui meie seda tähele paneme – kolme looma: üks samasugune kui teine ja teine samasugune kui kolmas! Kas meie mõtte poolest siis tõesti nii vaesed oleme? /---/ Need kolm lõvi on täiesti võõrad meie Eesti loodusele ja Eesti rahvale. Oleks seal näituseks olema karu kuju, siis saaks kuidagi sellega leppida, sest meil on olemas Otepää ja Karula; aga lõvidega ja leopartidega ei saa meie midagi peale hakata. “

Leopold Raudkepp. II Riigikogu II istungjärk, protokoll nr. 24, 9. oktoober 1925.

12. november – Riigikogu võttis vastu usuühingute ja perekonnaseaduse. Usuühingute seadus kinnitas kiriku lahutamise riigist. Perekonnaseadus tunnustas üksnes registreerimist perekonnaseisuametniku või siseministrilt loa saanud vaimuliku juures

15. detsember – ametisse astus Jaan Teemanti juhitud valitsus
(15.12.1925–23.07.1926)

riigivanem – Jaan Teemant
välisminister – Ants Piip
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
põllutööminister – Heinrich Laretei
haridusminister – Jaan Lattik
töö- ja hoolekandeminister – Christjan Kaarna
kohtuminister – Tõnis Kalbus
rahaminister – Leo Sepp
sõjaminister – Jaan Soots
teedeminister – Oskar Amberg
kaubandus- ja tööstusminister – Ernst Constantin Weberman alates 12.01.1926

Jaan Teemanti valitsus

Valitsused ja riigimehed. Tallinn, 2018.