1931

Riigikogu IV koosseis
15. juuni 1929 – 14. juuni 1932

 

12. veebruar – Riigikogu kinnitas ametisse Konstantin Pätsi juhitud valitsuse
(12.02.1931–19.02.1932)

riigivanem – Konstantin Päts
välisminister – Jaan Tõnisson
kohtu- ja siseminister – Jaan Hünerson kuni 20.11.1931
Johan Reinhold (Raid) alates 20.11.1931
põllutööminister – August Jürman(n) (Jürima) kuni 20.11.1931
Jaan Hünerson alates 20.11.1931
majandusminister – Mihkel Pung kuni 20.11.1931
August Jürman(n) (Jürima) alates 20.11.1931
haridus- ja sotsiaalminister – Jaan Piiskar
kaitseminister – August Kerem
teedeminister – Aleksander Oinas

Uus valitsus riigikogus
Vaba Maa, 13. veebruar

Konstantin Pätsi valitsus

Valitsused ja riigimehed. Tallinn, 2018.

2. juuni – Riigikogu võttis vastu uue avalike algkoolide seaduse, mis sätestas koolikohustuse kuni algkooli 6. klassi lõpetamiseni või õpilaste 16-aastaseks saamiseni

„Käesolev avalikkude algkoolide seadus on elule lähemale viidud ja vastab rohkem praegustele elunõuetele kui endine seadus. Üldmõttes on ta ka vähemusrahvustele vastuvõetavam. §3 aga, nagu aruandja seletas, sai sel määral muudetud, et kui kokkulepet ei saavutata vanemate vahel, siis peab laps riigikeeles õppima. Siin võiks aga sarnane juhtumine olla, et laps riigikeelt ei mõista. Ütleme, et üks vanematest on venelane ja teine lätlane. Laps mõistab mõlemaid keeli, kuid riigikeelt ei mõista. Ta tuleb kooli ja jääb tagaplaanile ja tihti klassi istuma. Endises seaduses oli, et laps õpib kodust keelt, mida ta paremini valdab, praeguse eelnõu järgi aga isakeelt, et seda rohkem kokkukõlasse viia Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadusega. Aga et isa prioriteeti vähendada, et ühel ei oleks rohkem õigust lapse peale kui teisel, siis mindi sellele üle, et riigikeel jääb õppekeeleks. Siin kannatab aga lapse prioriteet, mida suuremaks tuleb lugeda ja mis tulevikus suuri takistusi võib teha, kui ta peab õppima selles keeles, mida ta ei valda.“

Mathias Vesterblom. IV Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 139, 21. aprill 1931.

10.–11. september – 53 Riigikogu liiget olid Soomes visiidil. Toimus pidulik vastuvõtt Eduskunnas ja presidendi juures, asetati pärg Vabadussõjas langenud soomlaste mälestussambale, külastati Hämeenlinna ja Tamperet

Riigikogu Eduskonna külalisena
Postimees, 12. september

20. september – Suurbritannia devalveeris naelsterlingi. Kuna Eesti Pank hoidis suuremat osa krooni kattevarast naelsterlingites, kandis pank suuri kaotusi

29. oktoober – Riigikogus ühinesid Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna rühmad Ühendatud Rahvaerakondade rühmaks

6. november – Riigikogus võeti vastu kaupade sisseveo korralduse seadus, valitsus monopoliseeris mõningate kaupade sisseveo

Viimased soolalahingud
Vaba Maa, 8. november

„Meie seisukord on võrdlemisi üks parematest terves Euroopas. Mul on ülevaateid kõigi tähtsamate Euroopa maade kohta, ja ma võin öelda, et meil mingit põhjust ei ole iseäralikku ärevust oma seisukorra suhtes avaldada ja laiendada. Meie oleme praegu veel seisukorra peremehed, meil ei ole mitte ainult väliskaubanduse bilanss aktiivne, vaid sellega ühtlasi on ka meie rahvuslik maksubilanss aktiivne. Meie üldine majanduslik seisukord on, kui mõned rasked nähtused, eriti meie põllumajanduse lühiajalised laenud, maha arvata, niisugune, et mingit katastroofi karta ei ole. Meie saame raskustest üle, kui meie oma närvid alal hoiame, endid valitseme ja järjekindlalt oma majanduspoliitikat juhime, ühtlasi aga kaasa aitame selleks, et abinõud, mis seisukorra tervendamiseks ette võetakse, mitte ei sünni ülepeakaela, mitte ei sünnita asjata ärevust, vaid katsutakse rahulikus meeleolus valida teid, mis tarvilikud on, ilma et selle juures ka erakonnavõitluses asjata meeleolu tekitab.“

Jaan Tõnisson. IV Riigikogu VIII istungjärk, protokoll nr. 178, 6. november 1931.