1992

Riigikogu VII koosseis
30. september 1992 – 10. märts 1995

 

27. jaanuar – Ülemnõukogu võttis vastu kaitseteenistuse seaduse

30. jaanuar – ametisse astus Tiit Vähi juhitud valitsus
(30.01.–22.10.1992)

peaminister – Tiit Vähi
riigiminister – Uno Veering, kaitseministri kt 13.04.–18.06.1992
ehitusminister – Olari Taal kuni 15.06.1992
ehitusminister – Jaan Kabin alates 18.06.1992
haridusminister – Rein Loik
justiitsminister – Märt Rask
kaitseminister – Ülo Uluots alates 18.06.1992
kaubandusminister – Aleksander Sikkal kuni 22.04.1992
kaubandusminister – Andres Tamm alates 06.05.1992
keskkonnaminister – Tõnis Kaasik
kultuuriminister – Märt Kubo
majandusminister – Heido Vitsur kuni 08.06.1992
majandusminister – Olari Taal alates 15.06.1992
põllumajandusminister – Aavo Mölder alates 19.02.1992
rahandusminister – Rein Miller
siseminister – Robert Närska
sotsiaalhooldusminister – Laur Karu alates 12.03.1992
tervishoiuminister – Andres Kork
transpordi- ja sideminister – Enn Sarap
tööminister – Arvo Kuddo
tööstus- ja energeetikaminister – Aksel Treimann
välisminister – Lennart Meri kuni 06.04.1992
välisminister – Jaan Manitski alates 06.04.1992
minister – Klara Hallik alates 16.04.1992
minister – Arvo Niitenberg 15.06.1992

 

26. veebruar – Ülemnõukogu võttis vastu 1938. aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse

11. märts – Ülemnõukogu võttis vastu põllumajandusreformi seaduse, mis nägi ette ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise

14.–15. märts – Eestit külastas NATO peasekretär Manfred Wörner

19. märts – Eestis oli töövisiidil Soome president Mauno Koivisto

6. aprill – Ülemnõukogu võttis vastu Riigikogu valimisseaduse

13. aprill – Ülemnõukogu kuulutas end ainsaks seadusandlikuks võimuks riigis. Nii lahendati Ülemnõukogu poolt rivaliteet Eesti Komitee ja Eesti Kongressi vahel jõuga. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei kutsel Toompeale kogunenud meeleavaldajad nõudsid Ülemnõukogu kiiret laialisaatmist

22.–24. aprill – Rootsi kuninga Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia olid Eestis ametlikul visiidil

Rootsi kuninga Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia

Enno Tammer. Eesti 25 aastat tagasi. Tallinn, 2016.

14.–15. mai – toimus Prantsusmaa president François Mitterrand’i riigivisiit. Visiidi üheks keskseks küsimuseks kujunes Vene vägede väljaviimine Baltikumist

20. mai – Ülemnõukogu võttis vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud seadust üleminekuks oma rahale: rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluuta seadus

20. juuni – käibele tuli Eesti kroon. Määrati Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes, 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark

Järjekord rahavahetuspunkti ukse taga. Foto: T. Tuul

101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn, 2010.

Rahavahetus Tallinnas
EFA

28. juuni – rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 3. juulil

Põhiseaduse rahvahääletus

Riigikogu arhiiv

juuni 1992 – algasid Eesti läbirääkimised Venemaaga, põhiteemaks vägede väljaviimine

Kahe riigi delegatsioonide kohtumine Lohusalus

20 aastat uut Eestit. 1. Tallinn, 2011.

16. juuli – Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis deklaratsioon tegevuse lõpetamise kohta

„Eesti Vabariigi kodanikud on rahvahääletusel vastu võtnud uue põhiseaduse. Sellega on alanud Eesti Vabariigi taastamise uus periood, mil hakatakse taas rakendama põhiseaduslikku riigikorda. Eesti rahval on võimalik valida Riigikogu ja Vabariigi President. Sellepärast on Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis otsustanud oma tegevuse lõpetada. Eesti Vabariigi järjepidavuse markeerimiseks toimub Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamine ja Peaministri Vabariigi Presidendi üleandeis ametist lahkumine samaaegselt uue põhiseaduse järgi demokraatlikult valitud Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. “

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja peaministri asetäitja Enno Penno.
Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis deklaratsioon. – Tõotan ustavaks jääda. Tartu, 2004, lk. 331.

20. august – Vabariigi Valimiskomisjoni poolt registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri (11 491 toetusallkirja), Arnold Rüütel (21 009), Lagle Parek (10 839) ja Rein Taagepera (14 887)

20. september – Riigikogu VII koosseisu ja Vabariigi Presidendi valimised

Halastus
Eesti Ettevõtjate Erakond
Mõõdukad
Eesti Maa-Keskerakond
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei
Isamaa
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit
Eesti Liberaaldemokraatlik Partei
Vabariiklaste Koonderakond
Eesti Pensionäride Liit
Vasakvõimalus
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eesti Invaühingute Liit
Demokraadid
Eesti Demokraatlik Liit
Kodanikeühendus Gratia
Revali Karskete Rammumeeste Selts
Sõltumatu rühmitus Põlevik
Sõltumatu usukogudus „Sõprade kirik“
Sõltumatu missioonifond Logos
Põllumeeste Kogu
Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Kindel Kodu
Eesti Koonderakond
Eesti Maaliit
Eesti Demokraatlik Õigusliit
Rahvarinne
Eestimaa Rahvarinne
Eesti Rahva-Keskerakond
Eesti Naisliit
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Rohelised
Eesti Roheline Liikumine
Erakond Eesti Rohelised
Keskkonnakaitse- ja noorteühendus „Euroopa noorte metsaaktsioon Eestis“
Ühendus Roheline Maardu
Roheline Rügement
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Kodanik
Eesti Vabariigi Partei
Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts
Loodusseaduse Partei
Sõltumatud Kuningriiklased
Eesti Rojalistlik Partei
Rojalistlik Ühendus Vaba Toome
Üksikkandidaadid

Isamaa (29 kohta), Kindel Kodu (17), Rahvarinne (15), Mõõdukad (12), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (10), Eesti Kodanik (8), Sõltumatud Kuningriiklased (8), Eesti Ettevõtjate Erakond (1), Rohelised (1)

Arnold Rüütel 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält. Ükski presidendikandidaat ei saanud nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks.

 

5. oktoober – Riigikogu VII koosseisu avaistung
Esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar

Riigikogu juhatus

Riigikogu fotoarhiiv

„Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse §61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta. Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. “

Jaan Kross. VII Riigikogu I istungjärk, 5. oktoober 1992.

JUHATUS

Riigikogu esimees: Ülo Nugis

Aseesimehed: Tunne Kelam, Edgar Savisaar

 

LIIKMED

Juhan Aare,  20.02.1948 Tallinn

Jüri Adams,  22.11.1947 Tartu
Volitused peatunud 08.11.1994 (justiitsminister)

Priit Aimla,  19.04.1941 Võru

Sulev Alajõe,  10.12.1965 Pärnu

Toomas Alatalu,  23.08.1942 Rakvere

Olav Anton,  28.07.1954 Pärnu

Tiit Arge,  29.05.1963 Tallinn

Rein Arjukese,  20.02.1941 Tartu

Lembit Arro,  15.04.1930 Raikküla v, Harjumaa

Tiina Benno,  19.04.1961 Tartu

Jaanus Betlem,  09.01.1961 Tallinn

Endel Eero,  21.11.1930 Valjala v, Saaremaa – 07.09.2006
Asendusliige alates 27.08.1993

Lauri Einer,  16.10.1931 Tartu

Peeter Ello,  11.02.1955 Tallinn – 17.03.1997 Tallinn
Asendusliige 20.01–24.05.1994

Ants Erm,  01.09.1953 Tallinn

Ignar Fjuk,  12.03.1953 Tartu

Epp Haabsaar,  21.11.1953 Viljandi

Illar Hallaste,  06.05.1959 Kohtla-Järve – 27.10.2012 Tallinn

Vootele Hansen,  19.01.1962 Tallinn
Asendusliige alates 30.10.1992, volitused peatunud 08.11.1994 (keskkonnaminister)

Rein Hanson,  18.06.1948 Kirbla v, Läänemaa – 08.12.2012

Arvo Haug,  14.05.1938 Tallinn
Asendusliige alates 27.08.1993

Andres Heinapuu,  16.03.1954 Tallinn

Rein Helme,  21.02.1954 Pärnu – 31.12.2003 Tallinn

Jaak Herodes,  05.06.1944 Saarde v, Pärnumaa

Mati Hint,  28.08.1937 Tartu

Liia Hänni,  04.10.1946 Lümanda v, Saaremaa
Volitused peatunud 22.10.1992 (minister)

Karin Jaani,  27.08.1952 Ahja, Põlva raj – 07.10.2009

Toivo Jullinen,  28.05.1963 Paide
Asendusliige alates 24.09.1993

Arvo Junti,  17.04.1953 Türi

Tõnu Juul,  21.04.1958 Viljandi

Rein Järlik,  08.10.1935 Tartu

Kalle Jürgenson,  01.09.1960 Tallinn

Toivo Jürgenson,  28.08.1957 Tallinn
Volitused peatunud 12.01.1994 (majandusminister)

Vambo Kaal,  12.03.1949 Pöide v, Saaremaa

Aivar Kala,  16.12.1957 Kohtla-Järve

Kaido Kama,  18.12.1957 Viljandi
Volitused peatunud 21.10.1992–30.05.1994 (justiitsminister),
volitused peatunud 08.11.1994 (siseminister)

Indrek Kannik,  25.11.1965 Tallinn
Volitused peatunud 07.01.1994–30.05.1994 (kaitseminister)

Jaan Kaplinski,  22.01.1941 Tartu

Tunne Kelam,  10.07.1936 Taheva v, Valgamaa
Riigikogu aseesimees

Avo Kiir,  23.02.1952 Mäetaguse, Jõhvi raj

Rein Kikerpill,  21.10.1962 Tallinn

Krista Kilvet,  31.05.1946 Tallinn – 21.01.2009 Tallinn

Valve Kirsipuu,  05.03.1933 Tallinn – 20.09.2017 Korfu

Mihkel Kraav,  09.02.1966 Tartu
Asendusliige alates 29.04.1993

Heiki Kranich,  09.10.1961 Haapsalu
Volitused peatunud 12.01.1994–27.06.1994 (rahandusminister)

Merle Krigul,  23.12.1954 Tartu
Asendusliige alates 30.10.1992

Jaan Kross,  19.02.1920 Tallinn – 27.12.2007 Tallinn
Astus tagasi 23.09.1993

Kalev Kukk,  03.06.1951 Tallinn

Tõnu-Reid Kukk,  03.04.1939 Tallinn – 15.09.2011 Tallinn

Kalle Kulbok,  03.04.1956 Tallinn

Tõnu Kõrda,  19.09.1952 Võru

Tiit Käbin,  12.05.1937 Kuigatsi v, Valgamaa – 05.03.2011 Tallinn

Ants Käärma,  04.04.1942 Soontaga v, Pärnumaa

Lembit Küüts,  18.10.1946 Tallinn

Ülo Laanoja,  19.02.1953 Kanepi, Põlva raj

Mart Laar,  22.04.1960 Viljandi
Volitused peatunud 22.10.1992–08.11.1994 (peaminister)

Marju Lauristin,  07.04.1940 Tallinn
Volitused peatunud 22.10.1992–21.09.1994 (sotsiaalminister)

Jaan Leetsar,  03.04.1946 Põltsamaa
Asendusliige alates 09.11.1994

Daimar Liiv,  18.08.1966 Tallinn
Asendusliige 16.12.1992–21.06.1994, alates 08.11.1994

Katrin Linde,  27.09.1951 Tallinn

Peeter Lorents,  25.09.1951 Pärnu

Jüri Luik,  17.08.1966 Tallinn
Volitused peatunud 01.12.1992 (minister; 23.08.1993–07.01.1994 kaitseminister; alates 08.11.1994 välisminister)

Ants-Enno Lõhmus,  17.03.1936 Tallinn

Tiit Made,  13.03.1940 Tallinn

Uno Mereste,  27.05.1928 Tallinn – 06.12.2009 Tallinn

Paul-Olev Mõtsküla,  05.12.1934 Tartu

Ilmar Mändmets,  30.04.1944 Mõisaküla – 06.12.2015 (Viljandi?)

Aap Neljas,  16.08.1967 Tallinn

Eiki Nestor,  05.09.1953 Tallinn
Asendusliige alates 30.10.1992, volitused peatunud 09.11.1994 (minister)

Viktor Niitsoo,  12.03.1952 Kingissepa (Kuressaare)

Mart-Olav Niklus,  22.09.1934 Tartu

Ülo Nugis,  28.04.1944 Tallinn – 18.11.2011
Riigikogu esimees

Mart Nutt,  21.03.1962 Tallinn

Ardo Ojasalu,  21.09.1964 Tallinn
Asendusliige 30.10.1992–14.03.1994,
volitused lõppenud (Riigi Maksuameti peadirektor)

Kristiina Ojuland,  17.12.1966 Kohtla-Järve
Asendusliige 20.01–24.05.1994

Siiri Oviir,  03.11.1947 Tallinn

Ralf R. Parve,  06.05.1946 Tallinn – 06.02.2008 Tallinn

Vambola Põder,  06.08.1929 Tartu – 12.03.1993 Tallinn

Jüri E. Põld,  29.07.1952 Kingissepa (Kuressaare)

Kalju Põldvere,  23.05.1929 Keila v, Harjumaa – 02.09.2011

Eve Pärnaste,  19.02.1951 Tartu
Asendusliige alates 08.11.1994

Mihkel Pärnoja,  03.01.1946 Vändra

Ilmar Pärtelpoeg,  24.12.1926 Tallinn – 01.08.2013 Tallinn
Asendusliige 30.10.1992–21.06.1994, alates 01.–09.1994

Matti Päts,  10.04.1933 Tallinn
Volitused lõppenud 28.10.1992 (Riikliku Patendiameti peadirektor)

Kalev Raave,  20.03.1926 Konguta v, Tartumaa – 04.03.2004

Jaanus Raidal,  19.09.1963 Tartu

Ivar Raig,  25.03.1953 Tartu

Kuno Raude,  13.04.1941 Rakvere

Heiki Raudla,  20.05.1949 Võhma

Jaak Roosaare, 19.07.1954 New York

Vardo Rumessen,  08.08.1942 Tallinn – 25.08.2015 Tallinn

Paul-Eerik Rummo,  19.01.1942 Tallinn
Volitused peatunud 22.10.1992–27.06.1994 (kultuuri- ja haridusminister)

Jüri Rätsep,  03.07.1935 Elva
Volitused lõppenud 10.08.1993 (Riigikohtu liige)

Vello Saatpalu,  31.05.1935 Tallinn – 05.01.2013

Edgar Savisaar,  31.05.1950 Harku v, Harjumaa
Riigikogu aseesimees

Riivo Sinijärv,  27.05.1947 Tallinn
Volitused lõppenud 16.02.1993
(suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis)

Tiit Sinissaar,  07.12.1947 Tartu

Arvo Sirendi,  04.04.1939 Kuimetsa v, Harjumaa

Edgar Spriit,  29.09.1922 Vihula v, Virumaa – 08.08.1993 Tallinn

Aime Sügis,  21.01.1935 Tallinn – 29.08.2017

Sergei Zonov,  18.07.1966 Sillamäe
Asendusliige 23.03.–20.09.1994, alates 10.11.1994

Aldo Tamm,  24.09.1953 Viljandi
Asendusliige alates 30.10.1992, volitused peatunud 08.11.1994 (põllumajandusminister)

Eino Tamm,  20.11.1951 Häädemeeste
Asendusliige alates 23.02.1993

Andres Tarand,  11.01.1940 Tallinn
Volitused peatunud 21.10.1992
(keskkonnaminister; alates 08.11.1994 peaminister)

Enn Tarto,  25.09.1938 Tartu

Kirill Teiter,  25.08.1952 Tallinn

Tõnu Tepandi,  04.07.1948 Tallinn

Jüri Toomepuu,  27.06.1930 Tõlliste v, Valgamaa

Olli Toomik,  06.11.1938 Narva

Liina Tõnisson,  24.05.1940 Tallinn

Toivo Uustalo,  23.08.1946 Puka, Valgamaa

Lauri Vahtre,  22.03.1960 Tartu

Arvo Valton (Vallikivi),  14.12.1935 Märjamaa

Andra Veidemann,  18.07.1955 Tallinn

Rein Veidemann,  17.10.1946 Pärnu

Trivimi Velliste,  04.05.1947 Tartu
Volitused peatunud 21.10.1992–07.01.1994, (välisminister),
volitused lõppenud 20.08.1994 (EV alaline esindaja ÜROs)

Andrus Villem,  21.03.1959 Kose
Asendusliige alates 30.10.1992

Heido Vitsur,  28.03.1944 Tartu

Ülo Vooglaid,  29.08.1935 Tallinn

Raoul Üksvärav,  21.04.1928 Tallinn – 02.03.2016

Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Vabariigi Presidendiks valiti Lennart Meri (59 poolthäält)

Lennart Meri presidendi ametivannet andmas, 6. oktoober

Riigikogu fotoarhiiv

President Lennart Meri ametivanne
EFA

7. oktoober – Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele

Heinrich Mark Riigikogus. Foto: T. Volmer

Tõotan ustavaks jääda. Tartu, 2004.

„Kõrgesti austatud Riigikogu esimees, auväärsed Riigikogu liikmed, rahvasaadikud! Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. aastal algas nii. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järgi. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest, kord tuleb Eestis aeg, mil kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord jõuab Kalev koju oma lastel' õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. See manifesti tsitaat sobib ka praegusesse aega ja võtab kokku meie rahva viimase 50 aasta kannatused, igatsused, lootused ja kindla veendumuse. Eesti rahva mehed ja naised, pojad ja tütred on töötanud kogu selle 50 aasta jooksul vabaduse saavutamiseks nii, kuidas kellelgi võimalus oli. /---/ Eesti rahvas kui kõrgeima riikliku võimu kandja on vastu võtnud suure häälteenamusega uue põhiseaduse. Ja see põhiseadus on rakendatud Riigikogu valimisega, Vabariigi Presidendi valimisega ja peatselt ka põhiseadusliku Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamisega. Nüüd on Vabariigi Valitsusel eksiilis aeg oma tegevus lõpetada, sest tema tegutses 1938. aasta põhiseaduse alusel ja see põhiseadus on nüüd lakanud kehtimast. Vabariigi Valitsus eksiilis on veendunud, et Riigikogu, Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus ehitavad edasi seda vabariiki, mis loodi 1918. aastal. Siis oli värskelt loodud vabariik suurtes raskustes ja suured raskused on vajalikud võita ka nüüd, pärast ligi 50 aastat kestnud ikestust. Kui teie olete lasknud endid valida rahva esindajateks, siis on selge, et teie raskusi ei karda. Lõpetuseks soovin teile kõigile palju jõudu, visadust ja tarkust raskete probleemide lahendamiseks. Ennekõike soovin teile üksmeelt, sellist üksmeelt, mis valitseb demokraatlikus ühiskonnas, kus eriarvamused resoneeritakse üksmeeleks. Nüüd on eesti rahval taas saatusraske aeg, mil peame kõik ühinema, et üksmeeles üles ehitada ja välja arendada 1920. aasta rahulepingule tuginev Eesti Vabariik. Loogem ühiselt tagatised, et meie ja tulevased põlved võiksid elada vabas ja iseseisvas riigis ühinenud Euroopa rahvaste võrdõiguslike liikmetena! Soovin teie tööle kõige paremat edu! “

Heinrich Mark

20. oktoober – Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse seaduse

22. oktoober – Riigikogu kinnitas ametisse Mart Laari valitsuse
(22.10.1992–08.11.1994)

peaminister – Mart Laar
justiitsminister – Kaido Kama kuni 23.05.1994;
Urmas Arumäe alates 06.06.1994
kaitseminister – Hain Rebas kuni 05.08.1993; Jüri Luik, 23.08.1993–07.01.1994;
Indrek Kannik – 12.01–23.05.1994; Enn Tupp alates 29.06.1994
keskkonnaminister – Andres Tarand
kultuuri- ja haridusminister – Paul-Eerik Rummo kuni 21.06.1994;
Peeter Olesk alates 27.06.1994
majandusminister – Ain Saarmann kuni 05.02.1993;
Toomas Sildmäe, 08.02.1993–11.01.1994;
Toivo Jürgenson alates 12.01.1994
põllumajandusminister – Jaan Leetsaar
rahandusminister – Madis Üürike kuni 07.01.1994;
Heiki Kranich, 12.01–21.06.1994; Andres Lipstok alates 28.06.1994
siseminister – Lagle Parek kuni 27.11.1993; Heiki Arike alates 15.12.1993
sotsiaalminister – Marju Lauristin kuni 20.09.1994;
Toomas Vilosius alates 21.09.1994
teede- ja sideminister – Andi Meister
välisminister – Trivimi Velliste kuni 07.01.1994; Jüri Luik alates 07.01.1994
minister (energeetikaminister) – Arvo Niitenberg
minister (rahvastikuminister) – Peeter Olesk, 12.10.1993–27.06.1994
minister (reformiminister) – Liia Hänni
minister (Eesti ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste delegatsiooni juht) –
Jüri Luik, 08.12.1992–06.10.1993

 

5. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu kodukorra seaduse

9. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu töökorra seaduse

21. november – nelja parempoolse partei baasil asutati Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Esimees Mart Laar

8. detsember – Riigikogu kinnitas Riigikohtu esimeheks Rait Maruste