Eestimaa Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
14. (1. vkj.) juuli 1917 – 23. aprill 1919

8.–9. märts (23.–24. veebr.) – Petrogradis puhkes üldstreik. Järgnevatel päevadel ühinesid ülestõusnutega sõjaväelased. Ajaloos on need sündmused tuntud Veebruarirevolutsioonina

15. (2.) märts – Venemaal moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Tsaar Nikolai II loobus troonist

Eesti rahvuslikud ringkonnad reageerisid muutunud olukorrale kiirelt, seades eesmärgiks Eesti autonoomia saavutamise demokraatliku Venemaa koosseisus

Märtsi esimestel päevadel jõudsid rahutused ka Eestisse. Nendest võtsid osa peamiselt tööstustöölised ja vene rahvusest sõdurid. Toimusid streigid, rüüstati vanglaid, politsei- ja kohtuasutusi

17. (4.) märts – Tartus korraldati Jaan Tõnissoni ja Põhja-Balti keskkomitee eestvedamisel ligi 50 osavõtjaga koosolek. Ajutisele Valitsusele läkitati telegramm, milles paluti astuda samme ajutise valitsuskorra kehtestamiseks Eestimaal laialdase autonoomia alusel

18. (5.) märts – Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska

19. (6.) märts – Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Jaan Tõnissoni, Peeter Põllu jt eestvedamisel rahvakoosolek, kus sooviti Venemaale vabariiki ja Eestile autonoomiat

21. (8.) märts – Jaan Tõnisson kohtus Venemaa Ajutise Valitsuse peaministri vürst Georgi Lvoviga arutamaks Eesti rahvuskubermangu ja omavalitsuse küsimust

22. (9.) märts – eesti seltside esindajad asutasid Tallinna Eesti Liidu (esimees Otto Strandman). Liidu liikmed nõudsid Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühinenud Eestile autonoomiat. Petrogradist oli kohale sõitnud Riigiduuma liige Jaan Raamot, kaasas kirjalik volitus Venemaa Ajutise Valitsuse peaministrilt vürst Georgi Lvovilt selgitada Tallinnas ja Tartus võimalusi kohaliku omavalitsuse rajamiseks

24.–26. (11.–13.) märts – Tartus toimus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti autonoomia küsimuses

31. (18.) märts – Petrogradis andsid Jaan Tõnisson, Otto Strandman, Jüri Vilms ja Peeter Põld Venemaa Ajutisele Valitsusele üle Eesti omavalitsuse määruse projekti

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos Grand-Marina toimus eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta“, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, nõuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanõukogu

6. mai (23. aprill) – Tallinnas toimunud maakondade ja linnade esindajate nõupidamisel töötati kubermangukomissar Jaan Poska eesistumisel välja Maanõukogu valimise seadus. Valimisseaduse järgi valiti valdades valijamehed, kes maakondade valijameeste koosolekutel või valijatekogudel valisid maakonnanõukogu, maakonnavalitsuse ning saadikud kubermangu Maanõukogusse, üks 20 000 elaniku kohta. Valimised olid üldised ja kaudsed

Eestimaa Kubermangu Teataja, 27. aprill

Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. Polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned“, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest

5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel

13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt)

14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo

1.–4. (5.) juuli (18.–21. juuni) – Tallinnas toimus Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldusel I ülevenemaaline eesti sõjaväelaste kongress, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga

7.–8. juuli (24.–25. juuni) – maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta. Linnades toimusid valimised augustis-septembris

14. juuli (1. juuli) – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Avaistungil osales 39 maapiirkondadest valitud liiget. Kohal viibisid ka merekindluse komandant kontradmiral Pjotr Leskov, Eestimaa rüütelkonna esindaja Julius von Hagemeister ja eesti seltskonnategelased. Maanõukogu liikmeiks olid oma aja juhtivad poliitika- ja ühiskonnategelased. Koosseis peegeldas hästi Eesti poliitilist maastikku – liikmed jagunesid kaheks üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks (koos Tööerakonnaga). Peale nende oli ka üksikuid erapooletuid liikmeid, näiteks Konstantin Päts, kes hääletamisel liitus siiski demokraatliku rühmaga

Maanõukogu esimeheks valiti Artur Vallner

Maanõukogu protokoll nr. 1

Tervituskõnede järel lauldi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning hüüti kolmekordne hurraa revolutsiooni auks. Läkitati tervitustelegramm Venemaa Ajutisele Valitsusele

Esimesel koosolekul valiti Maanõukogu töökeeleks eesti keel

Jüri Vilms. Kaks ajaloolist päeva Eestis
Päevaleht, 30. juuni

15. (2.) juuli – Tallinnas Estonia teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused. Sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid tööliste ja saadikute nõukogusid

16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas Estonia kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms

18. (5.)–19. (6.) juuli – Maanõukogu koosolekutel oli päevakorras Maanõukogu kodukorra ning maakonna nõukogude ja Maanõukogu vahekorra töökorralduse arutelu, samuti täidesaatvate organite asutamise küsimus

27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi

28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta

2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene Maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot

juhataja – Jaan Raamot
haridusosakonna juhataja – Peeter Põld
põllutööosakonna juhataja – Jaan Raamot
tööosakonna juhataja – Villem Maasik
üleüldisadministratiivse osakonna juhataja – Nikolai Köstner
tervishoiuosakonna juhataja – Konstantin Konik
tehnika osakonna juhataja – Ferdinand Peterson alates 18.10.1917

15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö

19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised

23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra

24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse

Augustis–septembris saatsid uued linnavolikogud oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le

7. september (25. aug.) – Maanõukogus oli arutlusel Eesti hetkeolukord. Nii Jaan Tõnisson kui Karl Ast ütlesid välja iseseisvusmõtte

8. september (26. aug.) – Maanõukogu võttis vastu üleskutse „Eestimaa rahvale“, milles soovitati kodumaalt mitte lahkuda

14. (1.) september – Maanõukogu võttis ühehäälselt vastu akti „Maa omavalitsuskondade võimkond (kompetents)“

30. september–3. oktoober (17.–20. sept.) – Tartus asutati iseseisev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Maanõukogu liikmetest kuulusid parteisse Hans Kruus, Hugo Raudsepp, Aleksander Podrätshik, Hugo Reiman, Jaan Kärner, Jaan Treial, Aleksander Ennemuist

8. oktoober (25. sept.) – sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi ettepaneku Maapäev ümber valida

9. oktoober (26. sept.) – Maanõukogu moodustas autonoomiaseaduse väljatöötamiseks komisjoni koosseisus Hans Piip, Karl Ast, Otto Strandman, Jaan Anvelt, Aleksander Ennemuist, Konstantin Päts, Karl Parts, Jaan Tõnisson, Ado Birk

12.–20. oktoober (29. sept.–7. okt.) – Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa

22. (9.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu Eesti Maapäeva valimisseaduse

25. (12.) oktoober – valiti uus Maanõukogu juhatus: esimees Otto Strandman, asetäitjad Jüri Jaakson ja Nikolai Köstner, sekretär Hermann Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp ja II abi Victor Neggo

Valiti ka uus Maavalitsus, esimees Konstantin Päts

esimees ja administratiivosakonna juhataja – Konstantin Päts
haridusosakonna juhataja – Peeter Põld
tervishoiuosakonna juhataja – Konstantin Konik
rahaasjanduse osakonna juhataja – Johan (Juhan) Kukk
põllumajanduse osakonna juhataja – Jaan Raamot
toitlusosakonna juhataja –  Gustav Linkvist
töö- ja hoolekandmise osakonna juhataja – Villem Maasik

26. (13.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu resolutsiooni „Eestimaa rahvale!“, mis käsitles  Vene vägede rüüstamisi Eesti territooriumil. Mõned päevad hiljem andis Ants Piip Petrogradis Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö kohta

5. november (23. okt.) – päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee võttis Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad

9. november (27. okt.) – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle

11. november (28. okt.) – artiklis „Eesti Asutav Kogu!“ ütles Jaan Tõnisson välja Eesti Vabariigi loomise idee

20. (7.) november – Maanõukogu Vanematekogu otsustas Maanõukogu kokku kutsuda 28. (15.) novembril

25. (12.) november – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustas Maanõukogu laiali saata, korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning kokku kutsuda Asutav Kogu

28. (15.) november – Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused vanematekogule

Maanõukogu protokoll nr. 59

Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist

november – vanematekogu nimetas Ants Piibu ja Jaan Tõnissoni Maapäeva esindajateks välisriikides ja tegi ülesandeks alustada läbirääkimisi Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus

2. detsember (19. nov.) – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimeheks oli Jaan Anvelt, võttis üle Maavalitsuse

4. detsember (21. nov.) – Tartus toimus Eesti tagavarapataljoni toetusel protestimeeleavaldus Maanõukogu laialisaatmise vastu. Pärast meeleavaldust arreteerisid enamlased 40 eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja Jaan Tõnissoni, kes saadeti maalt välja

19. (6.) detsember – alampolkovnik Jaan Soots alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel rahvusväeosi ühendava Eesti diviisi formeerimist

24. (11.) detsember – Maanõukogu vanematekogu tunnistas Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Jüri Vilmsi ja Julius Seljamaa Eesti rahva saatkonna täievolilisteks saadikuteks

detsember – enamlaste surve tugevnes, arreteeriti Ajutise Maavalitsuse esimees Konstantin Päts, suleti ajaleht Postimees, alustati mõisamaade ülevõtmist ja tööstusettevõtete riigistamist