Riigikogu XIV koosseis 
30. märts 2019 – 31. märts 2023 

2020. aastal oli Eesti eesistuja nii Balti Assamblees kui ka Balti Ministrite Nõukogus. Eesistumise prioriteedid olid regionaalne julgeolek, ühenduvus, sealhulgas regionaalsed energia- ja transpordiprojektid ning digikoostöö, kliimamuutused ja keskkonnaküsimused ning kultuuri- ja tervishoiualane koostöö 

19. veebruar – Riigikogu võttis vastu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“, kus mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimine, tauniti Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning rõhutati nende tegevuste tähtsust, millega soodustatakse ajaloomälu ja mäletamist Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriikides

11. märts – Riigikogu võttis muutmata kujul uuesti vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega tehti muudatusi teise pensionisamba regulatsioonis. Pensionireformi jõustumisel muutus teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks 

12. märts – seoses koroonapandeemiaga kehtestas Vabariigi Valitsus eriolukorra. Elukorralduse muutus puudutas muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise, keelati avalike ürituste korraldamine 

19. märts – Vabariigi Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikud meetmed, eesmärgiga leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist 

25. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks Henn Põlluaas ning aseesimeesteks Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas 

aprill – Riigikogu muutis seoses COVID-19 pandeemiaga eriolukorra ajaks või muuks määratud ajaks 20 maksundust, kindlustust, sotsiaaltoetusi ja pensione reguleerivat seadust, mh alandati elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärasid 

1. aprill – pärast viieaastast üleminekuperioodi jõustus apteegireform (Apteegiteenuse osutamise kohustamise tingimused ja kord), millega lahutati ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jäi üksnes apteekidele   

mai – Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Fookuses olid rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamine, koroonakriisiga tegelemine, Julgeolekunõukogu läbipaistvuse tagamine ja uute julgeolekuohtude küsimuse tõstatamine 

13. mai – Riigikogu muutis hädaolukorra seadust ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust sätetega, mis puudutasid uudset ohtlikku nakkushaigust ning Terviseameti ja valitsuse õigusi hädaolukorras, karantiini ja liikumispiirangute kehtestamisel ning haldusaktide andmisel 

19. mai – Riigikogus toimus Eesti välispoliitika arengukava 2030 arutelu 

20. mai – Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestati seoses koroonapandeemiaga võimalus viia läbi kaugosalusega Riigikogu istungeid, kus Riigikogu liikmed ja teised istungil osalevad isikud saavad osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal viibimata 

3. juuni – välismaalaste seadust täiendades loodi nn diginomaadi viisa, mis võimaldab Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu elukohast (elukohariigist) 

25. august – Riigikogu võttis vastu avalduse „Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes“ 

12. november – võeti vastu pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus. Esimesse lisati lastekaitsepäev 1. juunil. Eesti lipu seadusesse lisati lipupäevadena 1. juuni ja septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev 

detsember – tegevust alustas sektoritevaheline koostööplatvorm Rohetiiger, mille eesmärk on tasakaalus majanduse plaani koostamine, selle õpetamine ja rakendamine. Rohetiiger taotleb rohelist arenguhüpet Eesti ühiskonnas, tehes koostööd neljal suunal – ettevõtjad, avalik sektor, vabakond ja üksikisikud 

16. detsember – autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seadusega (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) sätestati, et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse 

27. detsember – Eestis tehti esimene Covid-19 vaktsiinisüst