jaanuar 1918 – Maanõukogu vanematekogu otsusega moodustati välisdelegatsioon, mille ülesandeks oli tutvustada Eesti olukorda ja leida toetust iseseisvuse ideele
Ülemine rida: Jaan Tõnisson, Ants Piip, Eduard Reinhold Virgo, Kaarel Robert Pusta. Alumine rida: Karl Menning, Julius Seljamaa, Mihkel Martna, Ferdinand Kull
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
13.–14. jaanuar (31. dets. 1917–1. jaan. 1918) – Tallinnas Estonia teatris toimunud kõigi poliitiliste jõudude ühisnõupidamisel, millel osalesid Maanõukogu vanematekogu ja Maavalitsuse liikmed ning kõigi erakondade esindajad, v. a enamlased, langetati põhimõtteline otsus Saksa okupatsiooni ärahoidmiseks kuulutada välja iseseisvus
23.–26. (10.–13.) jaanuar – Ülevenemaalise Asutava Kogu Eesti saadikud Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Jüri Vilms külastasid Petrogradis Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa saatkonda leidmaks toetust Eesti iseseisvumispüüdlustele
1. veebruar – kehtima hakkas Gregoriuse kalender, 1. veebruarist sai 14. veebruar
18. veebruar – Saksa väed alustasid idarindel suurpealetungi. Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson)
19. veebruar – Tallinnas Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Maanõukogu Vanematekogu kiitis heaks „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“
Eesti Päästekomitee
Eesti Rahvusraamatukogu
Päästekomitee salajane asukoht Tallinnas Suur Tartu mnt. 11
Eesti Vabadussõda. I. Tallinn, 1937.
Saksa vägede kiire edasiliikumine põhjustas võimulolevate enamlaste Eestist põgenemise. Kasutades ära võimuvaakumit otsustati enne Saksa vägede Tallinna jõudmist iseseisvus välja kuulutada
Toompea loss pärast enamlaste lahkumist
Eesti rahvusväeosade album. III. Tallinn, 1938.
23. veebruar – Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges kell 20.00 Pärnu teatri Endla rõdult ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“
Manifest Eestimaa rahvastele
Eesti Rahvusraamatukogu
Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas
Rahvusarhiiv
„Samal päeval saabus Pärnu H. Kuusneri juure Tallinnast hr. Soop, kes tõi kaasa kalossi voodri vahele peidetult Maapäeva vanematekogu ”Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”, kirjutatud õhukesele siidpaberile. Manifesti viis toimetaja J. Järve (praegu pastor Laiusel) A.Jürvetsoni trükikotta, kus see õhtuks valmis trükiti. Õhtu eel kogunesid toimetaja J. Karu korterisse linnapea abi J. Timusk, maavalitsuse esimees H. Reimann, maapäevaliige H.Kuusner, J. Järve, A.Jürmann (Jürimaa), nende ridade kirjutaja ja veel teisi, keda ei mäleta. Lepiti kokku, et Manifesti loeb ”Endla” teatrimaja rõdult õhtul kell 8 H. Kuusner. See teade levis linnas kulutulena ja juba aegsasti täitus rahvast ”Endla” esine plats ja tänavgi. Määratud ajal ilmus rõdule H. Kuusner mõnede kohalikkude tegelaste saatel, süüdati tõrvikud, ja vaikses, karges talveõhus kõlasid manifesti sõnad.“
24. veebruar – Päästekomitee liikmed Konstantin Päts ja Jüri Vilms asusid Venemaa riigipanga Tallinna osakonna (praegune Eesti Pank) hoonesse, kus heisati trikoloor. Tallinnas levitati iseseisvusmanifesti
Päästekomitee asukoht iseseisvuse väljakuulutamise ajal Tallinnas Estonia pst.3
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
Eestimaa Päästekomitee otsusega nimetati ametisse
Ajutine Valitsus (24.02.1918–12.11.1918)
ministrite nõukogu esimees ja siseminister – Konstantin Päts
ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister – Jüri Vilms kuni 13.04.1918
välisminister – Jaan Poska
sõjaminister – Andres Larka
raha- ja riigivaranduste minister – Juhan Kukk
kaubandus- ja tööstusministri kt – Konstantin Päts
põllutöö- ja toitlusminister – Jaan Raamot
teedeminister – Ferdinand Peterson
töö- ja hoolekandeminister – Villem Maasik
haridusminister – Peeter Põld
Saksa rahvusasjade minister – ajutiselt vaba
Rootsi rahvusasjade minister – ajutiselt vaba
25. veebruar – Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp, keskpäeval toimus sõjaväeparaad ja Konstantin Päts luges Reaalkooli juurde kogunenud rahvahulgale ette iseseisvusmanifesti
Tallinna Teataja, 25. veebruar
Päästekomitee päevakäsud
Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. 3. Tartu, 1937.
Õhtuks jõudsid Saksa väed Pärnusse, Viljandisse ja Tallinna. 5. märtsiks oli kogu Eesti okupeeritud, märtsist novembrini kuulus kõrgeim võim Saksa sõjaväele. Okupatsioonivõim ei tunnistanud Eesti iseseisvust ja riiklikke institutsioone, Eesti erakondade tegevus peatati ja rahvusväeosad saadeti laiali
Saksa väed Toompea lossi platsil. Foto: Parikas
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
3. mai – Suurbritannia välisminister Arthur James Balfour saatis Eesti välisdelegatsiooni liikmele Ants Piibule kirja, milles teatas, et Inglismaa tunnustas Eesti Maanõukogu ajutiselt de facto
13. mai – Prantsusmaa välisminister Stephen Pichon saatis Kaarel Robert Pustale kirja, milles teatas, et Prantsusmaa tunnustas ajutiselt Eesti Maanõukogu de facto
29. mai – Itaalia välisminister Giorgio Sidney Sonnino saatis Eduard Virgole kirja, milles teatas, et Itaalia tunnustas ajutiselt Eesti Maanõukogu de facto
11. november – Tallinnas alustas tööd Ajutine Valitsus (11.11.1918–27.11.1918)
Esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk
peaminister ja siseminister – Konstantin Päts
peaministri asetäitja ja kohtuminister – Jaan Poska
rahaminister ja siseministri asetäitja – Juhan Kukk
sõjaminister – Andres Larka
haridusminister – Peeter Põld
teedeminister – Ferdinand Peterson
kaubandusministri kt – Nikolai Köstner alates 16.11.1918
põllutöö- ja toitlusminister – Jaan Raamot
töö- ja hoolekandeministri kt – Aleksander Tulp alates 16.11.1918
välisminister – Otto Strandman
minister ilma portfellita – Jaan Tõnisson
Ajutine Valitsus, 12.–27. november
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
Ajutise valitsuse hoone Tallinnas Raekoja plats 14
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
12. november – Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil täpsustati valitsuse koosseisu ja jagati ministriportfellid
Eesti Ajutine Walitsus Eestimaa rahwastele
Päevaleht, 12. november
19. november – Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Ado Birk, Konstantin Konik, Heinrich Luht, Ferdinard Peterson ja William Puhk ning Saksamaa Baltikumi ülemkomissar August Winnig kirjutasid Riias alla nn võimu üleandmise lepingule. Sellega andis Saksamaa kogu Eesti territooriumil võimu lõplikult eestlastele
20. november – Tallinnas tuli taas kokku Maanõukogu. Istungil osales 41 saadikut. Istungjärgu päevakorras oli võimu ja varade ülevõtmine okupatsioonivõimudelt ning Asutava Kogu valimisseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine
Eesti Maapäew
Postimees, 20. november
21. november – Ajutine Valitsus otsustas määrata sinimustvalge Eesti riigilipuks
26. november – võeti vastu Maanõukogu määrus Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta
27. november – valiti uus Maanõukogu juhatus. Uueks esimeheks kinnitati Ado Birk
Maanõukogu juhatus. Ülemine rida: esimees Ado Birk, II abiesimees Karl Saral, I abiesimees Karl August Baars. Alumine rida: sekretär Karl Ast, sekretäri I abi Victor Neggo, sekrtäri II abi Hugo Raudsepp.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
Maanõukogu kinnitas Eesti Ajutise Valitsuse kolmanda koosseisu
(27.11.1918–09.05.1919)
Seadusandlik võim anti üle Ajutisele Valitsusele, kes sai õiguse teostada riigivõimu ilma kitsendusteta
peaminister ja sõjaminister – Konstantin Päts
töö- ja hoolekandeminister – August Rei kuni 23.12.1918
siseminister – August Peet
välisminister – Jaan Poska
põllutööminister – Otto Strandman
rahaminister – Juhan Kukk
haridusminister – Karl Luts kuni 12.03.1919
Harald Alfred Laksberg alates 12.03.1919
kohtuminister – Jüri Jaakson
tööstus- ja kaubandusminister – Nikolai Köstner kuni 12.03.1919
August Janson alates 12.03.1919
toitlusminister – Jaan Raamot kuni 06.02.1919
Eduard Aule alates 06.02.1919
teedeminister – Eduard Säkk
töö- ja hoolekandeministri kt – Karl Ast 23.12.1918–05.02.1919
Saksa rahvusminister – Hermann Koch alates 28.11.1918
Rootsi rahvusminister – Hans Pöhl alates 11.12.1918
Vene rahvusminister – Aleksei Sorokin alates 28.02.1919
täievoliline minister välismaal – Jaan Tõnisson
Ajutine Valitsus 27. november 1918 – 9. mai 1919
Eesti Vabadussõda. I. Tallinn, 1937.
28. november – Punaarmee tungis Narvas üle Eesti piiri – algas Vabadussõda. Päev hiljem ilmus Ajutise Valitsuse otsus sundmobilisatsiooni kohta
Wabatahtlikud ette!
Postimees, 28. november
29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mille esimeheks oli Maanõukogu liige Jaan Anvelt
Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu
Rahvusarhiiv
12. detsember – Pika Hermanni torni heisati riigilipuna sinimustvalge
21. detsember – Ajutise Valitsuse määrusega loodi Riigiraamatukogu
27. detsember – toimus Maanõukogu kinnine istung, kus käsitleti poliitilist ja sõjalist olukorda. Üleskutses „Eesti rahvale“ kutsuti ühendama kõik jõud Eesti Vabariigi kaitsmisel vaenlase vastu. Otsustati saata delegatsioon Suurbritannia eskaadri juhataja Edwin Alexander-Sinclairi juurde palvega võtta Eesti Vabariik sõjalise kaitse alla. Detsembri keskel jõudiski Tallinna reidile Inglise eskaader ja hakkasid saabuma vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Rootsist ja Taanist
Suurbritannia välisminister Arthur James Balfouri kiri
Rahvusarhiiv