2021
Riigikogu XIV koosseis
30. märts 2019 – 31. märts 2023
13. jaanuar – Jüri Ratase valitsus astus Keskerakonnale esitatud kuriteo kahtlustuse tõttu tagasi
26. jaanuar – ametisse astus Kaja Kallase esimene valitsus (26.01.2021–18.07.2022)
peaminister – Kaja Kallas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister – Andres Sutt
haridus- ja teadusminister – Liina Kersna
justiitsminister – Maris Lauri
kaitseminister – Kalle Laanet
keskkonnaminister – Tõnis Mölder kuni 18.11.2021; Erki Savisaar 18.11.2021–03.06.2022
kultuuriminister – Anneli Ott kuni 03.11.2021; Tiit Terik 08.11.2021–03.06.2022
maaeluminister – Urmas Kruuse
majandus- ja taristuminister – Taavi Aas kuni 03.06.2022
rahandusminister – Keit Pentus-Rosimannnus
riigihalduse minister – Jaak Aab kuni 03.06.2022
siseminister Kristian – Jaani kuni 03.06.2022
sotsiaalkaitseminister – Signe Riisalo
tervise- ja tööminister – Tanel Kiik kuni 03.06.2022
välisminister – Eva-Maria Liimets kuni 03.06.2022
Kaja Kallase valitsus
Foto: Riigikantselei
8. veebruar – Riigikogu juhatuse valimistel valiti aseesimeesteks Hanno Pevkur ja Helir-Valdor Seeder
15. veebruar – Riigikogu võttis vastu avalduse „Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal“
„Olgugi et Eesti on peagi juba 17 aastat olnud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik ning meie diplomaatiline kogemustepagas on palju suurem, seisab meie välispoliitika järjekindlalt endiselt kolmel põhisambal. Need on meie kodanike julgeoleku tagamine, majandusliku heaolu kindlustamine ja globaalse eestlaskonnaga tiheda sideme hoidmine. Läinud aastal valitsuses heaks kiidetud Eesti välispoliitika arengukava aastani 2030 rõhutab, et Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine rahvusvahelistes suhetes. Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi põimunud, selle üldine edukus sõltub kõigi osaliste, sh era‑, avaliku ja kodanikuühiskonna sektori koostööpõhimõtete selgusest ja toimimisest. “
Alatiste komisjonide esimeeste ja aseesimeeste erakorralised valimised, 8. veebruar. Põhiseaduskomisjoni esimeheks valiti Toomas Kivimägi ja aseesimeheks Lauri Läänemets. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
18. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks Jüri Ratas ning aseesimeesteks Hanno Pevkur ja Martin Helme
Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
„Poliitikutel on üks imepärane omadus: omadus hakata ennast ühel hetkel pidama eksperdiks kõikides maailmaasjades. Nojah, eks me ju kõik tahame paista välja targemad ja andekamad, kui me tegelikult oleme. Poliitiku tee on ääristatud ahvatlustega. “
14. aprill – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega muudeti gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ehk erandkorras ei olnud sel aastal lõpueksamid lõpetamise tingimuseks
21. aprill – Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt peab 31. detsembriks 2023 olema kõikjal Eestis korraldatud biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine või kompostimine
22. aprill – Riigikogu tegi pöördumise Soome Vabariigi Eduskunna poole seoses Soome Vabariigi otsusega sulgeda tööränne Soome ja Eesti vahel koroonakriisi tõttu
12. mai – Riigikogu otsusega võeti vastu pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad Eesti riigi olulisemad strateegilised sihid ja tegevussuunad
juuni – Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Prioriteetideks oli uute julgeolekuohtude küsimuse tõstatamine, inimõiguste tagamine, Afganistani teema, Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö tihendamine ning ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuse läbipaistvuse suurendamine ja töömeetodite kujundamine
2. juuni – Riigikogu võttis vastu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, millega keelati karusnaha tootmise eesmärgil loomade pidamine
16. juuni – Euroopa Parlamendi valimise seaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kaotati piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei tohtinud osaleda valla- ja linnavolikogude töös
Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni väljasõit Tapal paiknevasse 1. jalaväebrigaadi, 10. august. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
20. august – Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamine
„Väga auväärsed saalisviibijad! Teie panus meie iseseisvuse taastamisel on olnud hindamatu. 20. augustil 1991 võttis selle julguse ja aated kokku armastatud eestimaalane Heinz Valk, kes lausus: „... meil pole õigust täna siit Toompealt alla minna, kui me käitume argpüksidena ja jätame täitmata rahvale antud sõna. Eesti rahvas vaatab meid, kogu vaba maailm vaatab meid. Vaatame siis ka meie neile ausalt silmi. Tervitan taassündivat Eesti Vabariiki!“ Me vajame sarnast mõtteviisi ja enesekindlust oma riigi ehitamisel ka praegu, et püsida õigel teel kiiresti muutuvas ning murettekitavalt ebastabiilses maailmas. Iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis turvaliselt ja hoituna. Meil tuleb ühiselt pingutada, et igas Eestimaa paigas oleks hea elada. Vaid nii saame Eesti rahvale ka nüüd, 30 aastat hiljem ausalt silma vaadata. See on kõigi meie ja tulevaste põlvede ühine roll ning vastutus, sest iseseisvus kohustab! Riiklik iseseisvus kui Eesti kestmise müürikivi. Väärikat iseseisvuse taastamise päeva meile kõigile! Jõudu Eestile! “
„Mul on väga hea meel täna siin olla ja pühitseda koos teiega Riigikogus teie riigi iseseisvuse taastamise aastapäeva. Kolmkümmend aastat tagasi ei näidanud te mingit hirmu, vaid ainuüksi ihalust vabaduse ja demokraatia järele. Ma tean, et teie teekond vabadusse sai alguse palju varem, juba sada aastat enne seda, ja jätkus eriliste inimeste väikeste sammude ja demokraatia pikkade hüpetena. Teie unistus vabadusest jäi püsima kõigi nende üliraskete aastate jooksul okupatsioonist, küüditamisest, repressiivsest režiimist ja vabaduse puudumisest hoolimata. Küüditamised, omandi konfiskeerimised, surmad ja elusana naasta suutnute hirmu täis elu jättis sügava haava kogu piirkonna ja kogu Euroopa Liidu hinge. “
Riigikogu esimehed. Vasakult: Henn Põlluaas, Jüri Ratas, Ene Ergma, Eiki Nestor, Toomas Savi, Toomas Varek. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulik ühisistung, 20. august. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
20. Augusti Klubi liikmed. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
Lillede asetamine 20. augusti mälestuskivile. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
Eesti Post esitles iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud postmarki. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
30. august – Riigikogu erakorralisel istungjärgul toimus Vabariigi Presidendi valimiste esimene voor, kus Alar Karise poolt hääletas 63 saadikut, kuna vaja oli vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust, jäi president valimata
31. august – presidendi valimiste teises voorus valiti Vabariigi Presidendiks Alar Karis, keda toetas salajasel hääletusel 72 Riigikogu liiget
13. september – Riigikogu võttis kasutusele tehisintellekti kirjutatud subtiitrid, mis abistavad vaegkuuljaid istungite jälgimisel
11. oktoober – president Alar Karis andis Riigikogu ees ametivande
President Alar Karis. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
Riigikogu esimees Jüri Ratas Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
15. detsember – Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks teiseks ametiajaks
Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
31. detsember – rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvaarv 1 331 824 inimest. Esindatud oli 211 rahvust ja siin räägitakse 243 erinevat emakeelt. Kõigist 25–64-aastastest elanikest oli kõrgharidusega 43%