Eestimaa Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
14. (1. vkj.) juuli 1917 – 23. aprill 1919

 

jaanuar 1918 – Maanõukogu vanematekogu otsusega moodustati välisdelegatsioon, mille ülesandeks oli tutvustada Eesti olukorda ja leida toetust iseseisvuse ideele

13.–14. jaanuar (31. dets. 1917–1. jaan. 1918) – Tallinnas Estonia teatris toimunud kõigi poliitiliste jõudude ühisnõupidamisel, millel osalesid Maanõukogu vanematekogu ja Maavalitsuse liikmed ning kõigi erakondade esindajad, v. a enamlased, langetati põhimõtteline otsus Saksa okupatsiooni ärahoidmiseks kuulutada välja iseseisvus

23.–26. (10.–13.) jaanuar – Ülevenemaalise Asutava Kogu Eesti saadikud Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Jüri Vilms külastasid Petrogradis Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa saatkonda leidmaks toetust Eesti iseseisvumispüüdlustele

1. veebruar – kehtima hakkas Gregoriuse kalender, 1. veebruarist sai 14. veebruar

18. veebruar – Saksa väed alustasid idarindel suurpealetungi. Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson)

19. veebruar – Tallinnas Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Maanõukogu Vanematekogu kiitis heaks „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“

 

 

Saksa vägede kiire edasiliikumine põhjustas võimulolevate enamlaste Eestist põgenemise. Kasutades ära võimuvaakumit otsustati enne Saksa vägede Tallinna jõudmist iseseisvus välja kuulutada

23. veebruar – Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges kell 20.00 Pärnu teatri Endla rõdult ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“

24. veebruar – Päästekomitee liikmed Konstantin Päts ja Jüri Vilms asusid Venemaa riigipanga Tallinna osakonna (praegune Eesti Pank) hoonesse, kus heisati trikoloor. Tallinnas levitati iseseisvusmanifesti

Eestimaa Päästekomitee otsusega nimetati ametisse
Ajutine Valitsus (24.02.1918–12.11.1918)

ministrite nõukogu esimees ja siseminister – Konstantin Päts
ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister – Jüri Vilms kuni 13.04.1918
välisminister – Jaan Poska
sõjaminister – Andres Larka
raha- ja riigivaranduste minister – Juhan Kukk
kaubandus- ja tööstusministri kt – Konstantin Päts
põllutöö- ja toitlusminister – Jaan Raamot
teedeminister – Ferdinand Peterson
töö- ja hoolekandeminister – Villem Maasik
haridusminister – Peeter Põld
Saksa rahvusasjade minister – ajutiselt vaba
Rootsi rahvusasjade minister – ajutiselt vaba

25. veebruar – Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp, keskpäeval toimus sõjaväeparaad ja Konstantin Päts luges Reaalkooli juurde kogunenud rahvahulgale ette iseseisvusmanifesti

Tallinna Teataja, 25. veebruar

 

Õhtuks jõudsid Saksa väed Pärnusse, Viljandisse ja Tallinna. 5. märtsiks oli kogu Eesti okupeeritud, märtsist novembrini kuulus kõrgeim võim Saksa sõjaväele. Okupatsioonivõim ei tunnistanud Eesti iseseisvust ja riiklikke institutsioone, Eesti erakondade tegevus peatati ja rahvusväeosad saadeti laiali

 

3. mai – Suurbritannia välisminister Arthur James Balfour saatis Eesti välisdelegatsiooni liikmele Ants Piibule kirja, milles teatas, et Inglismaa tunnustas Eesti Maanõukogu ajutiselt de facto

13. mai – Prantsusmaa välisminister Stephen Pichon saatis Kaarel Robert Pustale kirja, milles teatas, et Prantsusmaa tunnustas ajutiselt Eesti Maanõukogu de facto

29. mai – Itaalia välisminister Giorgio Sidney Sonnino saatis Eduard Virgole kirja, milles teatas, et Itaalia tunnustas ajutiselt Eesti Maanõukogu de facto

11. november – Tallinnas alustas tööd Ajutine Valitsus (11.11.1918–27.11.1918)
Esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk

peaminister ja siseminister – Konstantin Päts
peaministri asetäitja ja kohtuminister – Jaan Poska
rahaminister ja siseministri asetäitja – Juhan Kukk
sõjaminister – Andres Larka
haridusminister – Peeter Põld
teedeminister – Ferdinand Peterson
kaubandusministri kt – Nikolai Köstner alates 16.11.1918
põllutöö- ja toitlusminister – Jaan Raamot
töö- ja hoolekandeministri kt – Aleksander Tulp alates 16.11.1918
välisminister – Otto Strandman
minister ilma portfellita – Jaan Tõnisson

12. november – Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil täpsustati valitsuse koosseisu ja jagati ministriportfellid

Eesti Ajutine Walitsus Eestimaa rahwastele
Päevaleht, 12. november

19. november – Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Ado Birk, Konstantin Konik, Heinrich Luht, Ferdinard Peterson ja William Puhk ning Saksamaa Baltikumi ülemkomissar August Winnig kirjutasid Riias alla nn võimu üleandmise lepingule. Sellega andis Saksamaa kogu Eesti territooriumil võimu lõplikult eestlastele

20. november – Tallinnas tuli taas kokku Maanõukogu. Istungil osales 41 saadikut. Istungjärgu päevakorras oli võimu ja varade ülevõtmine okupatsioonivõimudelt ning Asutava Kogu valimisseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine

Eesti Maapäew
Postimees, 20. november

21. november – Ajutine Valitsus otsustas määrata sinimustvalge Eesti riigilipuks

26. november – võeti vastu Maanõukogu määrus Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta

27. november – valiti uus Maanõukogu juhatus. Uueks esimeheks kinnitati Ado Birk

Maanõukogu kinnitas Eesti Ajutise Valitsuse kolmanda koosseisu
(27.11.1918–09.05.1919)
Seadusandlik võim anti üle Ajutisele Valitsusele, kes sai õiguse teostada riigivõimu ilma kitsendusteta

peaminister ja sõjaminister – Konstantin Päts
töö- ja hoolekandeminister – August Rei kuni 23.12.1918
siseminister – August Peet
välisminister – Jaan Poska
põllutööminister – Otto Strandman
rahaminister – Juhan Kukk
haridusminister – Karl Luts kuni 12.03.1919
Harald Alfred Laksberg alates 12.03.1919
kohtuminister – Jüri Jaakson
tööstus- ja kaubandusminister – Nikolai Köstner kuni 12.03.1919
August Janson alates 12.03.1919
toitlusminister – Jaan Raamot kuni 06.02.1919
Eduard Aule alates 06.02.1919
teedeminister – Eduard Säkk
töö- ja hoolekandeministri kt – Karl Ast 23.12.1918–05.02.1919
Saksa rahvusminister – Hermann Koch alates 28.11.1918
Rootsi rahvusminister – Hans Pöhl alates 11.12.1918
Vene rahvusminister – Aleksei Sorokin alates 28.02.1919
täievoliline minister välismaal – Jaan Tõnisson

28. november – Punaarmee tungis Narvas üle Eesti piiri – algas Vabadussõda. Päev hiljem ilmus Ajutise Valitsuse otsus sundmobilisatsiooni kohta

Wabatahtlikud ette!
Postimees, 28. november

29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mille esimeheks oli Maanõukogu liige Jaan Anvelt

12. detsember – Pika Hermanni torni heisati riigilipuna sinimustvalge

21. detsember – Ajutise Valitsuse määrusega loodi Riigiraamatukogu

27. detsember – toimus Maanõukogu kinnine istung, kus käsitleti poliitilist ja sõjalist olukorda. Üleskutses „Eesti rahvale“ kutsuti ühendama kõik jõud Eesti Vabariigi kaitsmisel vaenlase vastu. Otsustati saata delegatsioon Suurbritannia eskaadri juhataja Edwin Alexander-Sinclairi juurde palvega võtta Eesti Vabariik sõjalise kaitse alla. Detsembri keskel jõudiski Tallinna reidile Inglise eskaader ja hakkasid saabuma vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Rootsist ja Taanist