1941

15. mai – algas Eesti isikutunnistuste väljavahetamine Nõukogude passide vastu

14.–16. juuni – toimus esimene suurküüditamine, koos 1.–4. juulil toimunud küüditamisega Lääne-Eesti saartelt, viidi Venemaale u 10 000 inimest

22. juuni – Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu. Mobilisatsiooniga saadeti Eestist Punaarmeesse üle 32 000 1919.-1922. aastal sündinud mehe

26. juuni – Ufaas arreteeriti president Konstantin Päts

28. juuni – Pensas arreteeriti kindral Johan Laidoner

juuli algus – Suvesõda Eestis, iseseisvuse taastamise nimel toimusid metsavendade relvastatud kokkupõrked julgeolekuüksuste ja hävituspataljonlastega

7.–8. juuli – Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri ja jätkasid edasiliikumist

8.–9. juuli – punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare lossis ja selle ümbruses 90 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest

17. juuli – Adolf Hitleri poolt määrati idaalade (sh Eesti) riigiministriks Alfred Rosenberg

27.–28. juuli – Tartus toimus Jüri Uluotsa eesistumisel Eesti poliitikute koosolek, seal koostatud memorandumis tänati Saksamaad Eesti vabastamise eest ja rõhutati vajadust taastada põhiseaduslik Eesti valitsus

2. august – algas vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomine

28. august – Saksa väed vallutasid Tallinna

15. september – väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja jalaväekindral Franz von Roquesi poolt volitati ametisse Eesti Omavalitsus, mille juhiks määrati Hjalmar Mäe

„Eesti Vabariigi seadusandlus nägi ette, et kõrgemad riigiametnikud nimetab ametisse Vabariigi President. Nagu teame, oli president Konstantin Päts Venemaale küüditatud ning tema õiguspärase kohusetäitja, viimase peaministri Jüri Uluotsa juriidiline tunnustamine ei olnud Saksa okupatsioonivõimudel plaanis. Saksa sõjaväevõim lahendas olukorra selliselt, et volitas Eesti Omavalitsuse juhte ([Hjalmar] Mäe, [Oskar] Angelus, [Alfred] Wendt, Hans Saar, Otto Leesment) oma tegevusalal ametisse kutsuma kaastöölisi ja spetsialiste. Ametissenimetamistest tuli informeerida sõjaväevõime.“

Indrek Paavle. Kuidas toimus omavalitsusasutuste komplekteerimine ametnikega? –1941. aasta Eestis. Tallinn, 2007, lk. 105.

5. detsember – Eesti territoorium anti Saksa sõjaväevõimude kontrolli alt kindralkomissar Karl Siegmund Litzmanni tsiviiljuhtimisele üle