1932
Riigikogu IV koosseis
15. juuni 1929 – 14. juuni 1932
Riigikogu V koosseis
15. juuni 1932 – 2. oktoober 1934
19. jaanuar – loodi tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik noorteorganisatsioon Kodutütred
Kodutütred Riigihoidjale seinavaipa õmblemas
Eesti : 20 aastat iseseisvust. Tallinn, 1939.
26. jaanuar – Põllumeeste Kogude ja Põllumeeste, Asunikkude ja Väikemaapidajate Koonduse Riigikogu rühmad ühinesid Riigikogu ühiseks rühmaks nime all: põllumeeste kogude ja põllumeeste, asunikkude ning väikemaapidajate koonduse Riigikogu rühm
29. jaanuar – Riigikogus ühinesid Rahvaerakonna ja Tööerakonna saadikurühm Rahvuslikuks Keskerakonna saadikurühmaks. Seoses jõudude vahekorra muutumisega Riigikogus astus Konstantin Pätsi koalitsioonivalitsus tagasi
5. veebruar – Majaomanike, kaupmeeste, töösturite ja teiste eraomandust pooldavate Riigikogu rühm ühines Rahvusliku Keskerakonna Riigikogu rühmaga
19. veebruar – Riigikogu kinnitas ametisse Jaan Teemanti juhitud valitsuse (19.02.–19.07.1932)
riigivanem – Jaan Teemant
välisminister – Jaan Tõnisson
kohtu- ja siseminister – Ado Anderkopp
põllutööminister – Oskar Köster
haridus- ja sotsiaalminister – Jaan Hünerson
majandusminister – Oskar Suursööt
kaitseminister – August Kerem
teedeminister – Jaan (Johann) Raudsepp
29. veebruar–1. märts – toimus Põllumeeste Kogude ja Asunike Koondise ühinemiskongress
23.–24. märts – Riigikogu võttis vastu põhiseaduse muutmise eelnõu, mille töötas välja erakondadevaheline alamkomisjon. Eelnõu nägi ette presidendiameti loomist ja parlamendi liikmete arvu vähendamist 100-lt 80-le
IV Riigikogust käis läbi 126 isikut, kelle seas oli üks naine. 73 IV Riigikogu liiget ehk 58% oli kuulunud ka III Riigikogusse. 48 ehk 38% oli nii III kui II Riigikogu kogemusega, neist omakorda 30 ehk 24% oli ka I Riigikogu ning 22 ehk 18% kõigist liikmeist Asutava Kogu kogemusega. Seitsmel IV riigikogu liikmel olid kõigi varasemate Riigikogude, Asutava Kogu ja Maanõukogu kogemused. Seejuures oli 1931. aastal 11% kõigist saadikutest kas vahetanud parteid või muutunud parteituks. Riigikogu liikmete keskmine vanus IV Riigikogu volituste kehtima hakkamise päeval oli 42 aastat
Riigikogu IV koosseis võttis vastu 302 seadust, 6 otsust, 8 eelarvet ja 2 muud akti
21.–23. mai – toimusid Riigikogu V koosseisu valimised. Valimisnimekirjadesse oli kantud 747 528 inimest. Valimas käis 67,4 % hääleõiguslikest kodanikest
Põllumeeste Kogud ning Põllumeeste, Asunike ja Väikemaapidajate Koondus (42 kohta), Rahvuslik Keskerakond (23), Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22), Pahempoolsed töölised ja kehvikud (5), Vene Rahvuslik Liit Eestis, Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondus (5), Saksa-Rootsi valimisblokk (3)
20. juuni – toimus Riigikogu V koosseisu esimene istung. Riigikogu esimeheks valiti Kaarel Eenpalu, abiesimeesteks Tõnis Kalbus ja Mihkel Martna
Tõnis Kalbus. Foto: Parikas
Rahvusarhiiv
JUHATUS
Esimees: Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), 20.06. – 19.07.1932, 18.05.1933–29.08.1934
Jaan Tõnisson, 19.07.1932–18.05.1933
Rudolf Penno, 28.09.1934–31.12.1937
I abiesimees: Tõnis Kalbus, 20.06.–19.07.1932
Jaan Soots, 19.07.1932–01.12.1933
Rudolf Penno, 01.12.1933–28.09.1934
II abiesimees: Mihkel Martna, 20.06.1932–04.10.1933
Karl Ast, 04.10.1933–02.10.1934
Leopold Johannes Johanson, 02.10.1934–31.12.1937
Sekretär: Jakob Loosalu, 20.06.1932–31.12.1937
I abisekretär: August Tõllasepp, 20.06.1932–31.12.1937
II abisekretär: Oskar Gustavson, 20.06.1932–31.12.1937
LIIKMED
Ado Anderkopp, 18.01.1894 Massu v, Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati)
Kohtu- ja siseminister (19.02.–19.07.1932; 19.07.–01.11.1932; 01.11.1932–18.05.1933)
Nigol Andresen, 02.10.1899 Haljala v, Virumaa – 24.02.1985 Tartu
Karl Ast (Rumor), 19.02.1886 Orava v, Võrumaa – 09.07.1971 New York
II abiesimees (04.10.1933–02.10.1934)
Karl (Kaarel) August Baars, 13.03.1875 I(i)gaste m, Tartumaa – 27.02.1942 Lesnaja küla, Kirovi obl
Adam Bachmann (Randalu), 12.05.1890 Püssi v, Virumaa – 10.04.1966 Tallinn
Nikolai Bulin (piiskop Joann, Johannes), 28.02.1893 Võõpsu, Võrumaa – 30.07.1941 Venemaa (hukati)
Kaarel (Karl) August Eenpalu (Einbund), 28.05.1888 Vesneri v, Tartumaa – 27.01.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Esimees (20.06.–19.07.1932; 18.05.1933–29.08.1934)
Riigivanem (19.07.–01.11.1932)
Siseminister (25.08.1934–09.05.1938)
Peaministri asetäitja (27.08.1934–09.05.1938)
Bernhard Eilman, 23.08.1892 Kroonlinn – ?
Rein Eliaser, 28.05.1885 Sangaste v, Tartumaa – 14.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Karl-August Frants (Randsalu), 20.02.1895 Laanemetsa v, Võrumaa – 17.08.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Karl Oskar Freiberg (Kurmiste), 02.05.1894 Mäksa v, Tartumaa – 02.12.1941 Sverdlovsk (hukati)
Johan (Johannes) Fuks (Kalda), 23.11.1890 Tahkuranna v, Pärnumaa – 18.06.1977 Uulu kn, Pärnu raj
Ivan Gorshkov (Gorškov), 07.05.1889 Tallinn – 29.01.1943 Gorki obl (hukati)
Aleksei Gretshanov (Gretšanov), 1897 – ?
Astus tagasi 24.03.1936, teda asendas Egor Mazantsev
August Gustavson, 19.12.1894 Kalvi v, Virumaa – 26.12.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Alates 25.05.1934 (Josep Rukki asemel)
Astus tagasi 21.06.1934, teda asendas Johannes Kraan
Oskar Gustavson, 14.02.1889 Kogula v, Saaremaa – ??.12.1945 Tallinn (hukkus ülekuulamiselt põgenedes)
II abisekretär (20.06.1932–31.12.1937)
Mihkel Hansen, 29.12.1904 Lelle v, Pärnumaa – 20.11.2004 Toronto
Johannes Hiob, 23.06.1884 Tallinn – 27.09.1937 Tallinn
Alates 03.07.1934 (Johannes Kraani asemel)
Teda asendas Arnold Lainevool
Johan Holberg, 20.02.1893 Sauga v, Pärnumaa – 08.04.1978 Chicago
Jaan Hünerson, 04.02.1882 Karksi v, Pärnumaa – 05.06.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Haridus- ja sotsiaalminister (19.02.–19.07.1932; 19.07.–01.11.1932)
Johannes Jaanis (Janis), 15.09.1888 Kalvi v, Virumaa – 12.02.1959 Pariis
Leopold Johannes Johanson, 15.02.1888 Tartu–30.11.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
II abiesimees (02.10.1934–31.12.1937)
Teedeminister (01.11.1932–18.05.1933)
Erich Jonas (Joonas), 26.04.1893 Kavastu v, Tartumaa – 26.05.1944 Viljandi
Mihkel Juhkam, 03.08.1884 Küti v, Virumaa – 28.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Alates 20.06.1932 (Otto August Strandmani asemel)
Aleksander Jõeäär, 31.10.1890 Laimjala v, Saaremaa – 20.05.1959 Tallinn
August Jürima (Jürman(n)), 22.08.1887 Vaimastevere v, Tartumaa – 15.08.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Majandusminister (01.11.1932–18.05.1933)
Juhan (Johann) Kaarlimäe (Karlsberg), 21.11.1901 Vana-Vändra v, Pärnumaa – 05.02.1977 Raikküla kn, Rapla raj
Tõnis Kalbus, 05.12.1880 Tori v., Pärnumaa – 20.03.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
I abiesimees (20.06.–19.07.1932)
Aleksander Leon Richard Kapp, 06.07.1874 Suure-Jaani v, Viljandimaa – 09.09.1940 Tallinn
Alates 27.09.1934 (Johan Sihveri asemel)
Alo (Aleksander-Oskar) Karineel (Kornel(l)), 14.01.1892 Vastse-Antsla v, Võrumaa – 02.04.1942 Suhhobezvodnaja jaam, Gorki obl (hukati)
Oskar Kask, 07.01.1898 Pärnu – 13.04.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Sotsiaalminister (16.03.1936–09.05.1938)
August Kerem, 11.10.1889 Karula v, Võrumaa – 28.05.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Kaitseminister (19.02.–19.07.1932; 19.07.–01.11.1932; 18.05.–21.10.1933)
Hermann Georg Willibald Koch, 02.04.1882 Võru – 29.03.1957 Lüdersfeld b. Stadthagen, Saksamaa
Konstantin Konik, 31.12.1873 Tartu – 03.08.1936 Tartu
Haridus- ja sotsiaalminister (18.05.–21.10.1933)
Teda asendas Jakob Sõnajalg
Jakob Koppas, 1902 – 27.07.1937 Saksi v, Virumaa
Johannes Kraan, 05.10.1901 Narva – ?
Alates 21.06.1934 (August Gustavsoni asemel)
Astus tagasi 03.07.1934, teda asendas Johannes Hiob
Priidik Kroos, 21.10.1886 Läänemaa – 1937 NSVL (hukati)
Astus tagasi 01.03.1934, teda asendas Aleksander Välison
Hugo Villi Kukke, 01.03.1898 Pala v, Tartumaa – 03.08.1942 Sverdlovsk (hukati)
Haridus- ja sotsiaalminister (01.11.1932–18.05.1933)
Rudolf-Aleksander Kuris, 26.11.1890 Vao v, Virumaa – 28.01.1950 Luton, Inglismaa
Astus tagasi 13.07.1933, teda asendas Helmut Maandi
Aleksander Kärner, 08.02.1880 Maasi v, Saaremaa – 09.03.1942 Molotov (Perm)
Oskar Köster, 20.12.1890 Laimjala v, Saaremaa – 02.08.1941 Tallinn (hukati)
Põllutööminister (19.02.–19.07.1932; 19.07.–01.11.1932)
Teedeminister (18.05.–21.10.1933)
Roman Laes, 13.09.1905 Tallinn – 1972 California
Arnold-Eduard Lainevool (Tannaur, Tanaur), 17.11.1904 Tallinn – ?
Alates 27.09.1937 (Johannes Hiiobi asemel)
Jaan Lattik, 22.10.1878 Karula v, Võrumaa – 27.06.1967 Stockholm
August Laur, 09.10.1886 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 08.05.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Stepan Leidtorp, 21.07.1902 Kaiu v, Harjumaa – ?
Alates 25.01.1935 (Hans Martinsoni asemel)
August Julius Leps, 02.01.1895 Puiatu v, Viljandimaa – 26.02.1972 Stockholm
Efim Liivik, 20.03.1889 Meremäe v, Võrumaa – 04.03.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Jakob Loosalu (Veide), 01.01.1898 Aleksandri v, Harjumaa – 05.05.1996 Pärnu
Sekretär (20.06.1932–31.12.1937)
Gustav-Eduard (Jaanus) Lorenz (Tasuja), 01.03.1896 Rägavere v, Virumaa – 19.10.1941 Kirov
Villem Maaker, 01.05.1891 Palivere v, Läänemaa – 29.10.1966 Norrköping, Rootsi
Helmut Maandi, 05.06.1906 Rapla v, Harjumaa – 27.10.1990 Stockholm
Alates 13.07.1933 (Rudolf-Aleksander Kurise asemel)
Hans Martinson, 26.08.1872 Vana-Vändra v, Pärnumaa – 25.01.1935 Rapla
Teda asendas Stepan Leidtorp
Märt (Mart) Martinson, 08.09.1890 Puiatu v, Viljandimaa – 09.03.1948 Viljandi
Mihkel Martna, 17.09.1860 Veltsa v, Läänemaa – 23.05.1934 Tallinn
II abiesimees (20.06.1932–04.10.1933)
Teda asendas Josep Rukki
Jaan Masing, 31.01.1875 Vana-Kariste v, Pärnumaa – 21.09.1948 Tallinn
Egor Mazantsev (Masanzev), 1897 Petserimaa – ?
Alates 24.03.1936 (Aleksei Gretshanovi asemel)
Aleksander Mekkart, 22.10.1893 Tartu – 03.11.1983 New York
Alates 18.07.1932 (Peeter Treibergi asemel)
Mihkel Mihkelson, 25.12.1899 Surju v, Pärnumaa – 13.09.1943 Tubelsk
Jaan Mõttus, 28.09.1891 Kuigatsi v, Tartumaa – 15.05.1942 Kuigatsi v, Valgamaa
Aleksander Oinas, 28.12.1887 Tartu – 03.03.1942 Ussolje laager, Solikamsk, Molotovi (Permi) obl
Aleksander Ossipov, 26.08.1890 – 21.12.1941 Kirov (hukati)
Jüri (Georg) Ottas, 14.10.1885 Vana-Kuuste v, Tartumaa – 13.04.1942 Kirovi obl
Rudolf Penno, 12.05.1896 Undla v, Virumaa – 25.11.1951 Stockholm
I abiesimees (01.12.1933–28.09.1934), esimees (28.09.1934–31.12.1937)
Johannes Perens, 26.09.1906 Torgu v, Saaremaa – 25.12.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Eduard Pesur, 03.03.1905 Kohila v, Harjumaa – 1969
Jaan Piiskar, 11.02.1883 Vastemõisa v, Viljandimaa – 19.12.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Otto Pukk, 29.11.1900 Kihelkonna v, Saaremaa – 14.02.1951 Stockholm
Mihkel Pung, 19.10.1876 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 11.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Välisminister (19.07.–01.11.1932)
Konstantin Päts, 23.02.1874 Tahkuranna v, Pärnumaa – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl
Riigivanem (01.11.1932–18.05.1933; 21.10.1933–24.01.1934)
Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934–03.09.1937)
Riigihoidja (03.09.1937–24.04.1938)
August Rattas, 1892 – 1938 (?) NSVL
Aleksander Leopold Raudkepp, 16.03.1877 Ambla v, Järvamaa – 1948 Saksamaa
August Rei, 22.03.1886 Pilistvere v, Viljandimaa – 29.03.1963 Stockholm
Välisminister (01.11.1932–18.05.1933)
Marie Reisik, 06.02.1887 Kilingi-Nõmme – 03.08.1941 Tallinn
Vladimir Rooberg (Roopere), 17.01.1898 Kurna v, Harjumaa – 06.11.1942 Sõktõvkar, Komi ANSV
Kohtu- ja siseminister (18.05.–03.10.1933)
Josep(h) Rukki, 1880 Saksi v, Virumaa – 23.04.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Alates 23.05.1934 (Mihkel Martna asemel)
Astus tagasi 25.05.1934, teda asendas August Gustavson
August Johannes Salum, 19.05.1894 Mäksa v, Tartumaa – ??.06.1969
Carl Schilling, 21.10.1872 Kalvi v, Virumaa – 08.10.1941 Schweinfurth, Saksamaa
Peeter Schütz, 29.06.1877 Hummuli v, Viljandimaa – ?
Johan Sihver, 09.07.1882 Vana-Tänassilma v, Viljandimaa – 27.01.1942 Solikamsk
Astus tagasi 27.09.1934, teda asendas Aleksander Leon Richard Kapp
Johannes Sikkar, 15.10.1897 Saadjärve v, Tartumaa – 22.08.1960 Stockholm
Aleksander Silverstov (Seliverstov), 1900 – 1933 Narva läh
August Sirro, 1883 Virumaa – ?
Karl-Johannes Soonberg (Soonpää), 02.03.1895 Pangodi v, Tartumaa – 15.06.1944 Elva (lahingus)
Jüri Mihkel Soontak, 30.07.1901 Koonga v, Pärnumaa – 14.08.1941 Pärnu (hukati Saksa võimu poolt)
Jaan Soots, 12.03.1880 Helme v, Viljandimaa – 06.02.1942 Solikamsk (hukati)
I abiesimees (19.07.1932–01.12.1933)
Aleksei Sorokin, 29.03.1888 Tallinn – 01.04.1933 Tallinn
Teda asendas Feodor Veiss
Julie (Juliana) Steinmann, 29.09.1883 Põlgaste v, Võrumaa – 08.12.1957 Stockholm
Aleksander Sternfeld (Täheväli), 05.12.1888 Mäksa v, Tartumaa – 30.01.1955 Stockholm
Otto August Strandman, 30.11.1875 Undla v, Virumaa – 16.02.1941 Kadrina
Astus tagasi 20.06.1932, teda asendas Mihkel Juhkam
Albert Suurkivi, 26.02.1894 Pajusi v, Viljandimaa – 30.11.1977 New Jersey, USA
Oskar Albert Suursööt, 30.05.1893 Saku v, Harjumaa – 1950 Magadan
Majandusminister (19.02.–19.07.1932)
Jakob Sõnajalg, 03.11.1887 Mäo v, Järvamaa – 04.05.1947 Paide
Alates 03.08.1936 (Konstantin Koniku asemel)
Aleksander Sõster, 28.12.1890 Harjumaa – (määrati surmanuhtlus 12.11.1941 Mordva ANSVs)
Johannes-Friedrich Zimmermann, 10.05.1882 Pajusi v, Viljandimaa – 24.08.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Majandusminister (19.07.–01.11.1932), põllutööminister (18.05.–21.10.1933)
Theodor Tallmeister, 09.04.1889 Tartu – 03.02.1947 Uppsala
Karl Tamm, 26.08.1872 Vaimastvere v, Tartumaa – 22.05.1940 Uus-Auvere v, Virumaa
Johannes Tammsoo (Tamson), 10.08.1910 Tallinn – ?
Jaan Teemant, 24.09.1872 Vigala v, Läänemaa – 24.07.1941 Tallinn
Riigivanem (19.02.–19.07.1932)
Otto Tief, 14.08.1889 Rapla v, Harjumaa – 05.03.1976 Ahja
August Tobro, 12.03.1887 Aru v, Tartumaa – ?
Kustas Tonkmann, 01.07.1882 Vaikna v, Läänemaa – 13.08.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Peeter Treiberg (Tarvel), 11.07.1894 Vihula v., Virumaa – 19.10.1953 Omsk
Astus tagasi 18.07.1932, teda asendas Aleksander Mekkart
Artur Tupits, 08.10.1892 Puurmani v, Tartumaa – 28.10.1941 Ussolje laager, Solikamsk, Molotovi (Permi) obl
Põllutööminister (01.11.1932–18.05.1933; 11.09.1937–09.05.1938)
August Tõllasepp, 02.11.1885 Konguta v, Tartumaa – 18.12.1970 Tartu
I abisekretär (20.06.1932–31.12.1937)
Jaan Tõnisson, 22.12.1868 Viljandi v, Viljandimaa – (surmaotsus 02.07.1941 Tallinnas)
Esimees (19.07.1932–18.05.1933)
Välisminister (19.02.–19.07.1932)
Riigivanem (18.05.–21.10.1933)
Maksim (Maximilian) Unt, 20.01.1898 Pärnu – 31.07.1941 (hukati Nõukogude võimu poolt)
August Usai, 04.12.1880 Lohusuu v, Tartumaa – 07.07.1941 Tartu (hukati Nõukogude võimu poolt)
August Vann, 23.10.1884 Varbola v, Harjumaa – 06.02.1942 Sverdlovsk (hukati)
Feodor (Friedrich Karl) Veiss, 25.04.1888 – 1940 Saksamaa
Alates 01.04.1933 (Aleksei Sorokini asemel)
Mathias Westerblom (Vesterblom), 15.09.1888 Noarootsi v, Läänemaa – 05.02.1942 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Alates 20.06.1932 (Wilhelm Baron von Wrangelli asemel)
Jüri Voiman, 22.05.1896 Vaimastvere v, Tartumaa – 12.12.1942 Kirov
Wilhelm Baron von Wrangell, 09.08.1894 Võru – 26.12.1976 Lilienthal, Saksamaa
Astus tagasi 20.06.1932, teda asendas Mathias Vesterblom
Richard Vreeman (Veermaa), 26.05.1901 Lasva v, Võrumaa – 19.02.1942 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Aleksander Välison, 1899 – ?
Alates 01.03.1934 (Priidik Kroosi asemel)
19. juuli – Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson
Riigikogu kinnitas ametisse Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) juhitud valitsuse (19.07.–01.11.1932)
riigivanem – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
välisminister – Mihkel Pung
kohtu- ja siseminister – Ado Anderkopp
põllutööminister – Oskar Köster
majandusminister – Johannes-Friedrich Zimmermann
haridus- ja sotsiaalminister – Jaan Hünerson
kaitseminister – August Kerem
teedeminister – Jaan (Johann) Raudsepp
19. juuli – Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson
29. juuli – Riigikogu võttis vastu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungi ja tülide rahulikul teel lahendamise lepingu ja lepituskonventsiooni kinnitamise seaduse
„See seaduseelnõu, mis käib mittekallaletungi lepingu kohta Nõukogude Venemaaga, on tervitatav, kui valitsus seda niisugusel kujul tahab täita, kui seaduseelnõus esitatud. Aga mis puutub sellesse, kui keegi siin oma väiteid toob esile ja sotsialistide kohta ütleb, et nemad on ilmasõja eest kaitsnud ja hoidnud, siis ütlen, et nemad on alati kapitalistide kasusid kaitsnud ja kapitalistidega käsikäes töötanud.“
Riigikogu võttis vastu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse muutmise seaduse
Äikeseilmad riigikogus
Vaba Maa, 31. juuli
13.–15. august – toimus esimene rahvahääletus Riigikogus koostatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Põllumeeste Kogude ja Rahvaerakonna poolt algatatud eelnõu nägi ette 80-liikmelise Riigikogu valimised iga nelja aasta järel. Presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. Presidendil oli õigus Riigikogus vastuvõetud seadus tagasi saata, tal oli õigus välja anda seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja Riigikogu valimised. Eelnõu lükati tagasi. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest
1. november – ametisse astus Konstantin Pätsi juhitud valitsus
(01.11.1932–18.05.1933)
Valitsus töötas erivolitustega töökabinetina
riigivanem – Konstantin Päts
välisminister – August Rei
kohtu- ja siseminister – Ado Anderkopp
põllutööminister – Artur Tupits
haridus- ja sotsiaalminister – Hugo Villi Kukke
majandusminister – August Jürman(n) (Jürima)
kaitseminister – Aleksander Tõnisson
teedeminister – Leopold Johanson
„Nende majanduslikkude võitluste taustal süveneb põhiseaduse kriis. 1932. a. algusest peale on valitsuse iga veel 4–5 kuud, kuid siitpeale kujuneb valitsuskriiside lahendamine ikka raskemaks. 1932. a. novembris saab K. Päts valitsuse kokku veel ainult erivolitustega rahvusliku töökabinetina. Järjest valjemalt kostab riigipöörde-ähvardusi – esiti mõnelt kroonikukutamise liikumiselt, viimaks järjest üldisemalt vabadussõjalaste liikumiselt. Kuid Riigikogu, ülepeakaela ametis majanduslikkude heitlustega, ei pane tähele kriisi poliitilist arenemist, kuni see kasvab tal üle pea, ja parlamentarismi kriis lõpeb Riigikogu kokkuvarisemisega.“
Riigikogu kilde neljalt mehelt
Päevaleht, 3. november
10. november – vabadussõjalased esitasid Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette Riigikogu liikmete arvu vähendamist poole võrra, presidendi õiguste suurendamist ning proportsionaalsete valimiste asendamist isikuvalimistega
25. november – Riigikogu võttis vastu riigieelarve tasakaalustamise, eramajanduse korraldamise ja tööpuuduse vastu võitlemise seaduse. Seaduse kohaselt oli valitsusel õigus teha muudatusi riigieelarve kuluartiklite ümberpaigutamisel, kujundada riigiasutuste koosseisu, kontrollida hindu, kehtestada erimakse jms
Seadus jõustus 6. detsembril ja kehtis kuni 1. aprillini 1934
„Mis ma veel tähendada tahaksin, see on see, kui härra Riigivanem ütleb, et tal usk on kroonisse, siis ma ütlen, et mul raha sisse kunagi ei ole usku olnud. Need rahaasjad ikka on mõistuse küsimused, ja ma olen meie lugupeetud Riigivanemast lugu pidanud suure mõistuse, aga mitte usu pärast.“
„Käesolevat seaduseelnõu lähemalt vaadeldes ning meelde tuletades seda seletust, mille Riigivanem selle kohta andis, jääb esialgu sarnane mulje, nagu oleks kõik korraga muutunud, nagu ei olekski kodanline klass Eestis enam võimul, ja nagu hakkaks nüüd korraga maksma mingi uus parem kord, kus antakse „õiglasi“ seadusi, ja kus piiratakse üksikute rikastumist töötavate hulkade kulul. /---/ See oleks kõik väga kena ja armas, kuid siin tuleb paraku meelde üks väike „pisiasi“. Nimelt, et Eestis on võimul veel ikkagi kodanline klass. See klass omab niihästi poliitilise kui ka majandusliku ülemvõimu. See tähendab, et igasugused rahamehed, töösturid, kaupmehed, spekulandid, kindralid, hallparunid ja igat sorti „tulundustegelased“ omavad vabrikud, maad, pangad ja üldse kõik tootmisvahendid. Ühtlasi seisab nende teenistuses kaitsevägi, kaitseliit, kaitsepolitsei, kohtud, ühesõnaga kogu riigi võimuaparaat. Ja kui nüüd on meile selge, et võimul on kodanlus, siis on ka täiesti arusaadav , et kõik need seadused, mida kodanlised valitsused annavad, saavad olla kasulikud ainult jõukatele kihtidele. “
15. detsember – valitsus võttis vastu otsuse erakorralise maksu kohta. Tööstus- ja kaubandusettevõtted hakkasid maksma käibemaksu, nn kriisimaksu. Maksudest laekunud summad kasutati töötute abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks. Jõustusid valitsuse dekreedid, mis käsitlesid riigiteenistujate palga vähendamist
30. detsember – valitsus võttis vastu eraisikute erakorralise nn kriisimaksu, mis oli mõeldud tööpuuduse vastu võitlemiseks ja töövõimaluste soetamiseks
Põllumeeste Kogude ja Põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate rühma ettepanek rühmade paigutamiseks istungitesaalis
Rahvusarhiiv
Draamastuudio teatri ja Riigikogu juhatuse kirjavahetus
Rahvusarhiiv