8. jaanuar – Stockholmis koostati akt Vabariigi Presidendi asetäitja küsimuses, kus konstateeriti, et põhiseaduse §52 alusel asub peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse peaministri asetäitja: kui tema tegevus on takistatud, siis Vabariigi valitsuse kõige vanem liige. Vabariigi Presidendi ülesandeis oleval isikul on õigus nimetada §50 alusel Vabariigi Valitsuse uus koosseis. Kuni uue Vabariigi Presidendi valimiseni või §46 alusel täidetakse Vabariigi Presidendi asetäitja valimiseni Vabariigi Presidendi ülesandeid §52 alusel.
Alla kirjutasid Riigivolikogu esimees Otto Pukk, Riigikohtu esimehe kohusetäitja Timotheus Grünthal, kohtuminister Johannes Klesment, Vabariigi Valitsuse vanim liige August Rei
9. jaanuar – Stockholmis suri Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Uueks peaministriks nimetati August Rei
„Nii üldist ja sügavat leina, kui see, mida tekitas J. Uluotsa surmasõnum, on Eesti rahvas varem läbi elanud vaid kahel juhul, C.R.Jakobsoni ja J. Poska surma puhul. J. Uluotsa elutee lõppes kaugel oma kodumaast, mida ta nii palavalt oli armastanud ja nii kohusetruult teeninud. Võõrasse maamulda tuli tema põrm asetada viimsele puhkusele. Aga nii nagu tema elutöö lahutamatult kuulub Eesti rahvale, kelle südamesse see nimi on kirjutatud ei iialgi kustuvate ega tuhmuvate kuldtähtedega, niisama lahutamatult tema põrm kuulub Eesti maamulda. See aeg ei jää tulemata, mil Eesti rahvas on jälle peremees oma põlise kodumaa vabal pinnal. “
8. mai – Saksa relvajõudude tingimusteta kapituleerumine
17. juuni – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit, juhiks August Rei
20. juuli – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium kinnitas uueks hümniks „Jää kestma, Kalevite kange rahvas“, helilooja Gustav Ernesaks, sõnad Johannes Semper
2.–3. juuli – toimus kohtuprotsess 18. septembril 1944 ametisse nimetatud valitsuse liikmete üle
15. august – esimene sõjajärgne küüditamine Eestis, Permi oblastisse saadeti üle 400 sakslase ja nende pereliikme
2. september – Jaapani kapituleerumisega lõppes Teine maailmasõda
29. detsember – Võrus arreteeriti nõukogudevastase tegevuse pärast 48 koolinoort