2002
Riigikogu IX koosseis
14. märts 1999 – 21. märts 2003
28. jaanuar – ametisse astus Siim Kallase juhitud valitsus
(28.01.2002–10.04.2003)
peaminister – Siim Kallas
haridus- ja teadusminister – Mailis Rand
justiitsminister – Märt Rask
kaitseminister – Sven Mikser
keskkonnaminister – Heikki Kranich
kultuuriminister – Signe Kivi kuni 29.08.2002;
Margus Allikmaa alates 03.09.2002
majandus- ja kommunikatsiooniminister – Liina Tõnisson
põllumajandusminister – Jaanus Marrandi
rahandusminister – Harri Õunapuu
siseminister – Ain Seppik kuni 03.02.2003; Toomas Varek alates 10.02.2003
sotsiaalminister – Siiri Oviir
välisminister – Kristiina Ojuland
minister (regionaalminister) – Toivo Asmer
minister (rahvastikuminister) – Eldar Efendijev
28. veebruar – Riigikogu juhatusse valiti Toomas Savi, Peeter Kreitzberg ja Tunne Kelam
13. märts – Riigikogu võttis vastu rahvahääletuse seaduse
11. aprill – Riigikogus toimus arutelu „Ettevalmistused Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga“, millel jäi kõlama, et kuigi suur osa läbirääkimiste edust või ebaedust sõltub probleemsete küsimuste lahendamisest ELiga, oleneb vähemalt sama suur osa Eesti siseriiklikust tööst
17. aprill – Riigikogus moodustati uurimiskomisjon ASi Eesti Raudtee erastamise käigus toimepandud seaduserikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks
„Komisjoni ülesandeks on AS Eesti Raudtee erastamise faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine. Tulenevalt AS Eesti Raudtee suurest tähtsusest Eesti rahvuslikule julgeolekule ja lähtudes asjaolust, et senine erastamise käik ei ole andnud positiivseid tulemusi ning on kohtu otsusega peatatud, sealjuures on riigile tekitatud suuri ja põhjendamatuid rahalisi kulutusi ning Eesti Vabariigi mainele parandamatut kahju nii kodu- kui välismaal, peavad algatajad vajalikuks uurimiskomisjoni moodustamist selgitamaks raudtee erastamisega seonduvaid asjaolusid. “
17. aprill – Riigikogus moodustati uurimiskomisjon ASi Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks
18. juuni – Riigikogu võttis vastu avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis, kuulutades Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude Liidu organid kuritegelikeks ning Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsiooni Eestimaa Kommunistlik Partei toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavaks
20. november – Riigikogu võttis vastu Euroopa Liidu kodaniku seaduse
„Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Euroopa Liidu õigus, mille kohaselt on Euroopa Liidu kodanikel liikumisvabadus. Liikumisvabadus hõlmab õigust liikuda takistusteta ühest liikmesriigist teise, õigust elada ja töötada teises liikmesriigis ning jääda sellesse liikmesriiki pärast töötamise lõpetamist pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse korral. Lisaks tuleb tagada nimetatud õigus ka töötajale, kes pärast ühes liikmesriigis elamist ja töötamist asub tööle teises liikmesriigis, säilitades samal ajal elukoha esimeses liikmesriigis. Koos Euroopa Liidu kodanikuga võivad teise liikmesriiki liikuda, elama asuda ja sinna jääda Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed. /---/ Eelnõu kohaselt jõustuks seadus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. “
21.–22. november – NATO Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimisteks
18. detsember – Riigikogu võttis vastu põhiseaduse täienduse, millega loodi põhiseaduslik alus Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga
Riigikogu lahtiste uste päev, 23. aprill
Riigikogu fotoarhiiv