1923
Riigikogu I koosseis
20. detsember 1920 – 30. mai 1923
Riigikogu II koosseis
31. mai 1923 – 14. juuni 1926
17.–19. veebruar – viidi läbi esimene rahvaküsitlus usuõpetuse avalike algkoolide õppekavadesse kuulumise küsimuses. Usuõpetuse poolt oli 328 369 ja vastu 130 476 inimest
8. märts – Riigikogu võttis vastu trükiseaduse
„Selle seaduseelnõu järele näib nii olevat, et siseminister arvab, et väljamaal on niisugust kirjandust, mida Eestis laiali laotada lubada ei või, ja sellepärast temal peab olema täpipealne ülevaade sellest, mida piiri kaudu sisse tuuakse. Aga lubage, ei ole ju ometi sissetooja isiku asi selle eest hoolitseda, et politsei informeeritud oleks. On ju ometi sellekohane seadus, mille rikkumise eest, kui asi avalikuks tuleb, süüalust vastutusele võetakse. See peab ju ometi tolli ja politsei enese ülesanne olema hoolitseda, et keelatud trükitöid sisse ei toodaks. Siin aga soovitakse järelevalve võimudele ülevaate saamine sedavõrd kergeks teha kõigest sisseveetavast kirjandusest, et selle isiku, kes ei mõtlegi üldse seadust rikkuda, tegevusvabadust kitsendatakse.“
9. märts – Riigikogu võttis vastu kalapüügiseaduse
„Et nüüd Eesti rahvas igatahes oma vabariikluse ja vabaduse kätte on saanud, on tema valitsus endiste feodaalõiguste kaitsmiseks välja astunud ja meie peame ütlema, et ta tänini on kaitsenud. Kalapüügiõigused läksid maade võõrandamisega ka riigi kätte ja riik rentis nad välja rentnikule ja rentnik rentis nad jälle edasi enampakkumise teel. Renditakse püügikohad välja, kuid see rentnik rendib jälle omakorda kalameestele edasi, ning saab selle vaherentimise puhul suured vahekasud. /---/ Sellepärast soovitaks mina väga, et Riigikogu kalapüügi-seaduse vastu võtaks, olgugi, et mina II lugemisel siin mõne parandusega esinen.“
5.–7. mai – toimusid Riigikogu II koosseisu valimised
Põllumeeste Kogud (23 kohta), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (15), Eesti Tööerakond (12), Töörahva Ühtne Väerind (10), Eesti Rahvaerakond (8), Kristlik Rahvaerakond (8), Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei (5), Rahvuslik-Vabameelne Partei (4), Vene ühendatud nimekirjad (4), Asunikud, Riigirentnikud ja Väikepõllupidajad (4), Saksa-Balti Erakond (3), Üleriiklik Majaomanike Seltsi Liit (2), Üürnike Liit (1), Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (1)
„Teise riigikogu kirju koosseis paneb tõsiselt mõtlema kõiki, kellel tähtis on meie seadusandliku töö ja riigivalitsemise rahulik arenemine. Võimata on ette kujutada korralikku tööd selles kogus, kus sada saadikut on erinenud neljateistkümnesse rühma, millest ainult ühel veidi üle paarikümne mehe, teistel kõigil aga ühest kuni 5-10-15 meheni rühmas. Kui need rühmad ka riigikogus lahus tegutsema hakkavad, nagu nad lahus valimiste aegu sammunud, võib ette öelda, et meie tulevane parlament täiesti töövõimetuks jääb. “
Eesti Rahvaerakonna trükis
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvaerakonna valimisreklaam
Eesti Rahvusraamatukogu
Äärmine paremalpool pangapõllumees lillepotiga. Kui pukile pääseb, annab asunikule ja wäikepõllumehele lillepotitäie maad, mõisad aga täies suuruses oma mõtteosalistele tagasi. Taewaliitlane seisab raudsete ahelatega, millega igaühe kinni needib, kes tema kasuks waimust ja warast waene ei taha olla. Rahvaerakonna tanta hoiab süles „Erkati" tõugu rotti, kelle kohe riigiwara kallale laseb, kui wõimu enese kätte saab. Pitka laewaliitlane seisab samovariga, millest igaühele kanget „rahwuslist" teewett tilgutab, mis jalad „rahwuslist" tantsu „kamaarinskit" tantsima paneb. Järgmine on töõerakondlane wasaraga. Tal on tugew käsi ja tüse wasar teab et tööd veel ees palju. Wiimane on sots. Ta on kogu aeg riigi ülesehitamiseks sõelaga wett kannud ja esineb selle äraproovitud „atribuudiga" ka nüüd, lootes, et mõtteosalised teda toetawad. Puuduwad pildil isesotsid, kommunistid ja teised „ühise wäerinna" mehed, sest et nad pildistamise ajaks weel kotist, kuhu walijad nad ajanud, wälja ei jõudnud ronida.
Gori. Vaba Maa, 5. mai
Tõnisson: „Sa wõid hambaid näidata! Ma olen oma unistuste tipule jõudnud ja siit ma maha ei tule!“
Gori. Vaba Maa, 8. juuni
30. mai – I Riigikogu lõpetas tegevuse. Ennetähtaegse laialisaatmise põhjuseks oli rahvaküsitlus, mille kohaselt suurem osa rahvast oli vastu Riigikogu soovile lõpetada usuõpetuse õpetamine algkoolis
Esimese Riigikogu lõpp
Päevaleht, 9. märts
Kokku käis I Riigikogu liikmeskonnast läbi 168 isikut, neist 3 naist. Liikmetest 56 ehk 33% olid olnud ka Asutava Kogu liikmed ning 19 ehk 11% oli nii Asutava Kogu kui Maapäeva kogemusega. Riigikogu liikmete keskmine vanus I Riigikogu volituste kehtima hakkamise päeval oli 38 aastat
Riigikogu I koosseis võttis vastu 333 seadust, 27 määrust, 113 otsust, 7 eelarvet ja 13 muud akti
7. juuni – Riigikogu II koosseisu esimene istung. Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson, aseesimeesteks Karl Virma ja Aleksander Raudkepp
Teise riigikogu awamise puhul
Postimees, 7. juuni
JUHATUS
Esimees: Jaan Tõnisson, 07.06.1923–27.05.1925
August Rei alates 09.06.1925
I abiesimees: Karl Johannes Virma, 07.06.1923–27.11.1924
Jaan Soots, 27.11.–16.12.1924
August Jürima (Jürman(n)) alates 16.12.1924
II abiesimees: Aleksander Leopold Raudkepp, 07.06.1923–27.11.1924
Karl Johannes Virma, 27.11.–16.12.1924
Mihkel Martna, 16.12.1924–10.06.1925
Tõnis Kalbus, 10.06.–15.12.1925
Johannes-Friedrich Zimmermann, 18.12.1925–18.02.1926
Mihkel Juhkam alates 19.02.1926
Sekretär: Tõnis Kalbus, 07.06.1923–10.06.1925
Johan Holberg alates 10.06.1925
I abisekretär: Oskar Köster, 07.06.1923–27.11.1924
Johan Holberg, 27.11.1924–10.06.1925
Aleksander Leopold Raudkepp alates 10.06.1925
II abisekretär: Jaan Vain, 07.06.1923–27.11.1924
Jaan Piiskar alates 27.11.1924
LIIKMED
Georg Abels, 02.10.1898 Pärnu – 30.10.1967 Tallinn
Alates 29.02.1924 (Jaan Tompi asemel)
Välja langenud 22.03.1924, teda asendas Eduard Luts
Hendrik Allik, 15.03.1901 Abja v, Pärnumaa – 08.05.1989 Tallinn
Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas Jaan Miger
Oskar Amberg, 29.12.1878 Meeri v., Tartumaa – 24.10.1963 Lüübek, Saksamaa
Astus tagasi 12.02.1926, teda asendas Jaan-Johann Bergmann
Töö- ja hoolekandeminister (02.08.1923–26.03.1924), sõjaminister (26.03.–18.10.1924), teedeminister (15.12.1925–23.07.1926)
Ado Anderkopp, 18.01.1894 Massu v, Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati)
Sõjaminister (02.08.1923–19.02.1924)
Johanna Andreesen (Andresen), 1886 – ?
Alates 17.05.1924 (Eduard Partsi asemel)
Astus tagasi 04.06.1924, teda asendas Aleksander Rimmel
Hendrik (Heinrich) Anniko, 08.08.1867 Holdre v, Viljandimaa – 27.11.1954 Baltimore, USA
Hindrik (Heino) Anto, 13.10.1882 Torgu v, Saaremaa – 13.09.1955 Tallinn
Alates 05.06.1925 (Peeter Lindau asemel)
Konrad Arras, 14.07.1876 Erastvere v, Võrumaa – 30.10.1930 Tartu
Christian (Christjan) Arro, 25.01.1885 Polli v, Viljandimaa – 21.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Astus tagasi 07.11.1924, teda asendas Hans Mitt
Karl Ast (Rumor), 19.02.1886 Orava v, Võrumaa – 09.07.1971 New York
Porfellita minister (16.12.1924–15.12.1925)
Karl (Kaarel) August Baars, 13.03.1875 Igaste v, Tartumaa – 27.02.1942 Lesnaja küla, Kirovi obl
Rahaminister (01.04.–14.05.1924)
Peeter Baranin, 31.01.1882 Kolkja – 11.04.1966 Tallinn
Heinrich Nikolai Bauer, 11.08.1874 Paide – 11.10.1927 Tallinn
Jaan-Johann Bergman(n), 31.01.1867 Elistvere v, Tartumaa – 30.09.1938 Tallinn
Alates 12.02.1926 (Oskar Ambergi asemel)
Astus tagasi 15.02.1926, teda asendas Hans Leesment
Eduard Birkenberg, 02.02.1872 Saku v, Harjumaa – 20.11.1943 Tallinn
Max Woldemar Gustav Ed. Bock, 16.04.1885 Tallinn – 29.04.1948 Reichholzried, Saksamaa
Alates 27.09.1923 (Martin Lutheri asemel)
Astus tagasi 29.09.1923, teda asendas Gerhard Kress
Eduard Brok (Brock), 1880 Petserimaa – ?
Alates 04.06.1924 (Jaan Vahtra asemel)
Kaarel (Karl) Eenpalu (Einbund), 28.05.1888 Vesneri v, Tartumaa – 27.01.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Siseminister (21.11.1922–23.07.1926)
August Ehrlich, 22.09.1893 Vana-Prangli v, Tartumaa – 01.09.1942 Solikamsk (hukati)
Astus tagasi 09.07.1923, teda asendas Anton Tõnis Jürgenstein
Arnold Ehrstein, 1892 – ?
Alates 31.12.1924 (August Männiksoni asemel)
Jaan Eigo, 31.10.1866 Vana-Võidu v, Viljandimaa – 30.10.1946 Viljandi
Alates 08.10.1923 (Hans Sootsi asemel)
Bernhard Eilman, 23.08.1892 Kroonlinn – ?
Aleksander Erdman (Erkmann), 23.11.1894 Pärnu – 10.11.1975 Pärnu
Alates 29.02.1924 (Vladimir Kanguri asemel)
Astus tagasi 05.04.1924, teda asendas Eduard Parts
Vassili Grigorjev, 11.03.1870 Petseri v, Pihkva kub. – ?
Oskar Gustavson, 14.02.1889 Kogula v, Saaremaa – ??.12.1945 Tallinn (hukkus ülekuulamiselt põgenedes)
Johannes Gutmann
Alates 19.11.1923 (Jaak Reichmanni asemel)
Astus tagasi 05.10.1925, teda asendas Ernst Masik
Werner Richard Karl Hasselblatt, 22.06.1890 Tartu – 24.01.1958 Lüneburg, Saksamaa
Hans Heidemann, 09.11.1896 Taagepera v, Viljandimaa – 29. 08.1925 Tartu lähedal (hukati)
Astus tagasi 10.03.1924, teda asendas Oskar Sepre
Johan Holberg, 20.02.1893 Sauga v, Pärnumaa – 08.04.1978 Chicago
I abisekretär (27.11.1924–10.06.1925)
Sekretär (10.06.1925–14.06.1926)
Jaan Hünerson, 04.02.1882 Karksi v, Pärnumaa – 05.06.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Karl Robert Indermitte, 05.04.1883 Mäo v, Järvamaa – 10.05.1945 Paide v, Järvamaa
Karl Ipsberg, 03.01.1870, Suure-Kambja v, Tartumaa – 27.06.1943 Vjatka laager, Kirovi obl
Teedeminister (21.11.1922–02.08.1923, 02.08.–13.11.1923)
Jüri Jaakson, 16.01.1870 Uue-Võidu (Karula) v, Viljandimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Riigivanem (16.12.1924–15.12.1925)
Johannes Jaanis (Janis), 15.09.1888, Kalvi v, Virumaa – 12.02.1959 Pariis, Prantsusmaa
Peeter Jakobson, 23.11.1875 – ?
Alates 01.10.1924 (Paul Tamme asemel)
Tagandatud 14.09.1925, teda asendas Mihkel Neps
Johan (Juhan) Jans, 07.02.1880 Aakre v, Tartumaa – 21.12.1941 Solikamsk
Aleksander Janson (Alumäe), 15.05.1881 – 26.06.1939 Tartu
Alates 27.06.1923 (Johannes Lauristini asemel)
Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas Anton Mangman
Mihkel Janson (Jaanson), 1888 Viluvere v, Pärnumaa – ?
Astus tagasi 03.10.1925, teda asendas Alma Ostra-Oinas
Leopold Johannes Johanson, 15.02.1888 Tartu – 05.12.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukkunud)
Erich Jonas (Joonas), 26.04.1893 Kavastu v, Tartumaa – 26.05.1944 Viljandi
Mihkel Juhkam, 03.08.1884 Küti v, Virumaa – 28.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukkunud)
II abiesimees (19.02.–14.06.1926)
Aleksander Jõeäär, 31.10.1890 Laimjala v, Saaremaa – 20.05.1959 Tallinn
Peeter Järve, 11.03.1874 Laatre v, Pärnumaa – 20.06.1936 Laatre v, Valgamaa
Alates 24.04.1925 (Jaan Nuudi asemel)
Georg Jürgenson, 1898 – ?
Alates 22.11.1924 (Aleksander Rimmeli asemel)
Tagandatud 18.12.1924, teda asendas Jüri Kurul
Anton Tõnis Jürgenstein, 01.11.1861 Vana – Vändra v, Pärnumaa – 21. 02.1933 Tartu
Alates 09.07.1923 (August Ehrlichi asemel)
Astus tagasi 25.10.1924, teda asendas Jakob Westholm
August Jürima (Jürman(n)), 22.08.1887 Vaimastvere v, Tartumaa – 15.08.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
I abiesimees (16.12.1924–14.06.1926)
Johannes Jürna, 30.06.1895 Rapla v, Harjumaa – 13.03.1930 Tallinn
Alates 03.04.1924 (Anton Mangmani asemel)
Kristjan (Christjan) Kaarna, 20.10.1882 Palupera v, Tartumaa – 01.01.1943 Karaganda, Kasahhi NSV
Töö- ja hoolekandeminister (21.11.1922–02.08.1923, 26.03.1924–23.07.1926)
Hugo Kaas, 02.05.1892 – 31.07.1941 Tartu (hukati)
Alates 09.04.1924 (Peeter Michelsoni asemel)
Tagandatud 17.05.1924, teda asendas Kristjan Saavo
Tõnis Kalbus, 04.12.1880 Tori v, Pärnumaa – 20.03.1942 Sosva laager, Svedlovski obl
Sekretär (07.06.1923 – 10.06.1925), II abiesimees (10.06.–15.12.1925)
Kohtuminister (15.12.1925–23.07.1926)
Johann (Johan) Kana, 22.03.1882 Vana-Vändra v, Pärnumaa – 06.01.1934 Tallinn
Alates 28.10.1925 (Juhan Kuke asemel)
Mart (Vladimir) Kangur, 07.02.1903 Kohila v, Harjumaa – ?
Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas Aleksander Erdman
Harald-Paul Keerdo, 04.04.1891 Tartu – 06.01.1950 Tallinn
Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas Hans Tirusson
August Kerem, 11.10.1889 Karula v, Võrumaa – 28.05.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Põllutööminister (02.08.1923–15.12.1925)
Johann Kesküll, 24.06.1872 – 03.01.1924 Tallinn
Teda asendas 14.02.1924 Johannes Mürk
Eduard Kingsepp, 04.03.1899 – 07.03.1929 Tallinn
Alates 22.03.1924 (Jaan Tageli asemel)
Astus tagasi 25.04.1924, teda asendas Aleksander Liiber
Karl-Ferdinand Kornel, 25.08.1882 Lepistu v, Võrumaa – 19.09.1953 Irkutski obl
Voldemar Krabi (Krabbi), 14.06.1893 Paide – ?
Alates 26.03.1926 (Aleksander Oinase asemel)
Johannes Krass, 11.10.1891 – 17.11.1989 Tartu
Alates 19.08.1924 (Alfred Küti asemel)
Gerhard Kress, 14.02.1894 Tallinn – 24.06.1936 Tallinn
Alates 29.09.1923 (Max Bocki asemel)
Astus tagasi 09.04.1924, teda asendas Axel de Vries
Gustav Kroon, 01.06.1872 Sinalepa v, Läänemaa – 04.06.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Alates 25.07.1923 (Jüri Uluotsa asemel)
Martin Kru(u)semann (Kruusimaa), 10.11.1883 Sindi, Pärnumaa – ?
Alates 07.10.1925 (Aleksander Lensmani asemel)
Astus tagasi 07.11.1925, teda asendas Johann Ploompuu
Juhan (Johann, Johannnes) Kukk, 13.04.1885 Salla v, Virumaa – 04.12.1942 Kargopoli laager, Arhangelski obl
Astus tagasi 28.10.1925, teda asendas Johan Kana
Riigivanem (21.12.1922–02.08.1923)
Boris Kumm, 01.09.1897 Pärnu – 21.11.1958 Tallinn
Alates 19.08.1924 (Jaak Nanilsoni asemel)
Tagandati 24.09.1924, teda asendas Jüri Visk
Jüri Kurul, 15.03.1872 Tõstamaa v, Pärnumaa – 05.07.1937 Tallinn
Alates 18.12.1924 (Georg Jürgensoni asemel)
Tagandatud 29.05.1925, teda asendas Aleksander Lensman
Aleksander Kärner, 08.02.1880 Maasi v, Saaremaa – 09.03.1942 Molotov (Perm)
Oskar Köster, 20.12.1890 Laimjala v, Saaremaa – 02.08.1941 Tallinn (hukati Nõukogude võimu poolt)
I abisekretär (07.06.1923–27.11.1924)
Alfred Kütt, 17.09.1894 Roela v, Virumaa – ?
Astus tagasi 19.08.1924, teda asendas Johannes Krass
Mihkel Laar, 1883 – ?
Alates 08.03.1924 (Jaan Migeri asemel)
Astus tagasi 22.03.1924, teda asendas Peeter Michelson
Mats Laarman(n), 08.02.1873 Kaarli v, Viljandimaa – 13.12.1964 Abja kn, Viljandi raj
Johan Laidoner, 12.02.1884 Viiratsi v, Viljandimaa – 13.03.1953 Vladimir
Julius Lambot, 14.08.1866 Nehatu v, Harjumaa – 11.08.1941 Iru v, Harjumaa (hukati Nõukogude võimu poolt)
Alates 06.02.1926 (Ernst Constantin Webermani asemel)
Gustav Lange, 1863 – ?
Alates 04.06.1924 (Johannes Sillenbergi asemel)
Tagandatud 26.06.1924, teda asendas Elise Priks
Heinrich Laretei, 04.01.1892 Kaarli v, Viljandimaa – 03.04.1973 Stockholm
Põllutööminister (15.12.1925-23.07.1926)
Jaan Lattik, 22.10.1878 Karula v, Võrumaa – 27.06.1967 Stockholm
Astus tagasi 13.03.1926, teda asendas Aleksander Tenneberg
Haridusminister (15.12.1925–23.07.1926)
Johannes Lauristin (Juhan Madarik), 29.10.1899 Tallinn – 28.08.1941 Soome laht
Alates 07.06.1923 (Aleksander Mahlbergi asemel)
Langes välja 27.06.1923, teda asendas Aleksander Janson
Hans Leesment, 13.02.1873 Abja v, Pärnumaa – 26.08.1944 Tallinn
Alates 15.02.1926 (Jaan-Johann Bergmanni asemel)
Alice (Alise) Leevald (Levald, Stein-Anvelt), 20.10.1900 Vardi v, Harjumaa – 15.04.1991 Tallinn
Alates 18.02.1924 (Johannes Reeseni asemel)
Astus tagasi 22.03.1924, teda asendas Jaak Nanilson
Aleksander Lensman(n) (Leitmäe), 1890 Järvakandi v, Harjumaa – ?
Alates 29.05.1925 (Jüri Kuruli asemel)
Astus tagasi 07.10.1925, teda asendas Martin Kruusemann
Aleksander Liiber, 1884 Sõmerpalu v, Võrumaa – ?
Alates 25.04.1924 (Eduard Kingsepa asemel)
Tagandatud 17.05.1924, teda asendas Jaan Vaher
Oskar Karl Johann Liigand, 24.05.1874 Karksi v, Pärnumaa – 20.11.1940 Tõdva v, Harjumaa
Peeter Lindau, 03.10.1886 Kaisma v, Pärnumaa – ?
Alates 29.01.1925 (Jaan Veldi asemel)
Tagandatud 05.06.1925, teda asendas Hindrik Anto
Voldemar Linnamägi, 04.11.1881 Tallinn – 02.01.1948 Eesti
Paul-Eduard Luiga, 15.05.1875 Vana-Kuuste v, Tartumaa – 15.11.1941 Sverdlovski obl
Alates 10.03.1924 (Victor Muti asemel)
Martin Luther, 26.04.1883 Tallinn – 12.03.1963 München
Astus tagasi 27.09.1923, teda asendas Max Bock
Eduard Luts, 1899 Karula v, Viljandimaa – 21.12.1942 Velikije Luki lähedal
Alates 22.03.1924 (Georg Abelsi asemel)
Astus tagasi 22.11.1924, teda asendas Aleksander Metusala
Juhan Albert Luur, 26.05.1883 Taali v, Pärnumaa – 04.09.1937 Tartu
Villem Maaker, 01.05.1891 Palivere v, Läänemaa – 29.10.1966 Norrköping, Rootsi
Aleksander Mahlberg, 1897 – 1937 NSV Liit (hukati)
Astus tagasi 07.06.1923, teda asendas Johannes Lauristin
Juhan Maksim, 19.12.1886 – 12.07.1941 Viljandi (hukati Saksa võimu poolt)
Alates 18.11.1924 (Johann Põleniku asemel)
Tagandatud 20.12.1924, teda asendas August Männikson
Anton Mangman, 10.01.1900 Väätsa v, Järvamaa – 04.11.1937 NSV Liit (hukati)
Alates 29.02.1924 (Aleksander Jansoni asemel)
Astus tagasi 03.04.1924, teda asendas Johannes Jürna
Ernst (Enn) Martinson (Murdmaa), 21.12.1874 Käru v, Pärnumaa – 07.01.1957 Tallinn
Märt (Mart) Martinson, 08.09.1890 Puiatu v, Viljandimaa – 09.03.1948 Viljandi
Mihkel Martna, 17.09.1860 Veltsa v, Läänemaa – 23.05.1934 Tallinn
II abiesimees(16.12.1924–10.06.1925)
Ernst Masik (Maasik), 01.12.1890 Helme v, Viljandimaa – 18.12.1949 Tavda, Sverdlovski obl
Alates 05.10.1925 (Johannes Gutmani asemel)
Johann(es) Meier (Meyer), 24.04.1858 Puhja v, Tartumaa – 15.04.1945 Adlershorst, Saksamaa
Astus tagasi 07.06.1923, teda asendas Carl Schilling
Aleksander Metusala, 1891 – ?
Alates 22.11.1924 (Eduard Lutsu asemel)
Peeter Michelson, 1891 Kirepi v, Tartumaa – ?
Alates 22.03.1924 (Mihkel Laari asemel)
Tagandatud 09.04.1924, teda asendas Hugo Kaas
Jaan Miger (Migger), 30.01.1859 Tarvastu v, Viljandimaa – 03.09.1940 Tartu
Alates 29.02.1924 (Hendrik Alliku asemel)
Astus tagasi 08.03.1924, teda asendas Mihkel Laar
Hans Mitt, 10.12.1884 Voltveti v, Pärnumaa – 08.12.1937 Pärnu
Alates 07.11.1924 (Christjan Arro asemel)
Astus tagasi 24.11.1924, teda asendas Jaan Nuut
Juhan Must, 1862 Sangaste v, Tartumaa – ?
Alates 12.04.1924 (Peeter Palovere asemel)
Astus tagasi 25.04.1924, teda asendas Eduard Peterson
Victor (Viktor) Johann Mutt, 25.05.1886 Tuhalaane v, Viljandimaa – 30.04.1942 Kirovi vangla (hukati)
Astus tagasi 10.03.1924, teda asendas Paul- Eduard Luiga
August Männikson, 1889 – ?
Alates 20.12.1924 (Juhan Maksimi asemel)
Astus tagasi 31.12.1924, teda asendas Arnold Ehrstein
Johannes Märtson, 25.08.1868 Lõve v, Viljandimaa – 09.01.1935 Tõrva
August Mühlberg, 1888 Kabala v., – ?
Alates 09.04.1924 (Oskar Sepre asemel)
Tagandatud 17.05.1924, teda asendas Johannes Sillenberg
Johannes Mürk, 17.08.1874 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 21.07.1946 Malmö, Rootsi
Alates 14.02.1924 (Johann Keskülli asemel)
Jaak Nanilson, 1880 – 16.08.1924 Abja lähedal (mõrvati)
Alates 22.03.1924 (Alice Leevaldi asemel)
Teda asendas 19.08.1924 Boris Kumm
Mihkel Neps, 19.09.1890 Lümanda v, Saaremaa – 21.03.1937 Kuressaare
Alates 14.09.1925 (Peeter Jakobsoni asemel)
Astus tagasi 15.01.1926, teda asendas Kirill Ulk
Jaan Nuut, 1874 Tori v, Pärnumaa – ?
Alates 24.11.1924 (Hans Mitti asemel)
Astus tagasi 24.04.1925, teda asendas Peeter Järve
Andres Nõmme, 30.03.1864 Torma v, Tartumaa – 27.04.1935 Mustvee
Alates 26.05.1924 (Rudolf Pächteri asemel)
Tagandatud 26.06.1924, teda asendas Paul Tamm
Aleksander Oinas, 28.12.1887 Tartu – 03.03.1942 Ussolje laager, Solikamsk, Molotovi (Permi) obl
Astus tagasi 26.03.1926, teda asendas Voldemar Krabi
Benedikt Oskar (Tasuja) Oja, 05.08.1888 Kuivajõe v, Harjumaa – 1946 Leningradi vangla
Alates 18.07.1923 (Arnold Schulbachi asemel)
Alma Ostra-Oinas, 16.09.1886 Vastse-Kuuste v, Tartumaa – 02.11.1960 Inta, Komi ANSV
Alates 03.10.1925 (Mihkel Jansoni asemel)
Hindrik Ostrat, 21.05.1871 Kudina v, Tartumaa – 1940
Peeter Palovere, 1872 – ?
Alates 22.03.1924 (Hans Tirussoni asemel)
Astus tagasi 12.04.1924, teda asendas Juhan Must
Anton Palvadre, 25.03.1886, Sangaste v, Tartumaa – 16.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Astus tagasi 24.12.1923, teda asendas Peeter Schütz
Eduard Parts, 1899 Vana-Kariste v, Viljandimaa – ?
Alates 05.04.1924 (Aleksander Erdmani asemel)
Tagandatud 17.05.1924, teda asendas Johanna Andreesen
Rudolf Penno, 12.05.1896 Undla v, Virumaa – 25.11.1951 Stockholm, Rootsi
Eduard Peterson, 1892 – ?
Alates 25.04.1924 (Juhan Musta asemel)
Jaan Piiskar, 11.02.1883 Vastemõisa v, Viljandimaa – 19.12.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
II abisekretär (27.11.1924–22.06.1926)
Mihkel Pikkur (Pikkor), 13.03.1896 Voltveti v, Pärnumaa – 06.01.1943 Velikije Luki (lahingus)
Alates 01.10.1924 (Jüri Viski asemel)
Tagandatud 14.11.1924, teda asendas Johann Põlenik
Johann Ploompuu, 04.08.1867 Kiiu v, Harjumaa – 11.12.1943 Harku v, Harjumaa
Alates 10.11.1925 (Martin Kruusemanni asemel)
Theodor Pool, 08.12.1890 Tori v, Pärnumaa – 25.08.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Aleksander Porman(n) (Paikre), 30.12.1871 Lehtse v, Järvamaa – 02.08.1955 Tapa
Elise (Liisa) Priks, 09.01.1890 Laeva v, Tartumaa – 14.11.1943 Moskva
Alates 26.06.1924 (Gustav Lange asemel)
Tagandatud 22.11.1924, teda asendas Kristjan Raudsepp
Johann Põlenik, 1889 Pärnu – ?
Alates 14.11.1924 (Mihkel Pikkuri asemel)
Astus tagasi 18.11.1924, teda asendas Juhan Maksim
Rudolf Pächter (Pehtla), 27.08.1883 – ?
Alates 17.05.1924 (Eduard Tiimani asemel)
Astus tagasi 26.05.1924, teda asendas Andres Nõmme
Rudolf Pälson, 24.06.1900 Kudina v, Tartumaa – 07.12.1924 Tallinn
Astus tagasi 22.03.1924, teda asendas Adolf Zillmer
Otto-Rudolf Pärlin, 14.08.1887 Torma v, Tartumaa – 18.08.1964 Tartu
Konstantin Päts, 23.02.1874 Tahkuranna v, Pärnumaa – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl
Riigivanem (02.08.1923–26.03.1924)
Aleksander Leopold Raudkepp, 16.03.1877 Ambla v, Järvamaa – 1948 Saksamaa
II abiesimees (07.03.1923–27.11.1924), I abisekretär (10.06.1925–14.06.1926)
Kristjan Raudsepp, 1880 – ?
Alates 22.11.1924 (Elise Priksi asemel)
Jaan Rea, 30.06.1896 Seli v, Pärnumaa – 1937 NSV Liit (hukati)
Astus tagasi 20.05.1924, teda asendas Jaan Velt
Johannes Reesen, 01.02.1900 Puiatu v, Viljandimaa – 11.11.1937 NSVL (hukati)
Astus tagasi 18.02.1924, teda asendas Alice Leevald
August Rei, 22.03.1886 Pilistvere v, Viljandimaa – 29.03.1963 Stockholm, Rootsi
Esimees (09.06.1925–14.06.1926)
Johan Reichman, 13.05.1879 Tarvastu v, Viljandimaa – 05.03.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Astus tagasi 15.10.1923, teda asendas Jaan Soots
Jaak Reichmann, 28.05.1874 Tarvastu v, Viljandimaa – 01.05.1945 Tallinna vangla (hukkus)
Astus tagasi 19.11.1923, teda asendas Johannes Gutman
Aleksander Reinson, 29.05.1890 Tartu – 13.10.1975
Alates 18.02.1924 (Rudolf Veirami asemel)
Astus tagasi 08.03.1924, teda asendas Jaan Tagel
Aleksander Rimmel, 1888 Võlla v, Pärnumaa – ?
Alates 05.06.1924 (Johanna Andreeseni asemel)
Tagandatud 22.11.1924, teda asendas Georg Jürgenson
Johan-Oskar Rütli, 19.12.1871 Ahja v, Tartumaa – 24.07.1949 Augsburg, Saksamaa
Astus tagasi 24.01.1924, teda asendas Juhan Sepp
Kristjan Saavo, 1878 Luunja v, Tartumaa – ?
Alates 17.05.1924 (Hugo Kaasi asemel)
Carl Schilling, 21.10.1872 Kalvi v, Virumaa – 08.10.1941 Schweinfurth, Saksamaa
Alates 07.06.1923 (Johann Meieri asemel)
Arnold Paul Schulbach (Süvalep), 18.04.1888 Avinurme v, Tartumaa – 23.06.1968 Tallinn
Alates 09.07.1923 (Fritz Suiti asemel)
Astus tagasi 18.07.1923, teda asendas Benedikt Oskar Oja
Peeter Schütz, 29.06.1877 Hummuli v, Viljandimaa – ?
Alates 24.12.1923 (Anton Palvadre asemel)
Ivan Seljugin, 27.05.1886 Pihkva kub. – 1926
Juhan (Johan) Sepp, 05.06.1884 Pati v, Pärnumaa – 18.08.1953 New York
Alates 24.01.1924 (Johan-Oskar Rütli asemel)
Oskar Sepre, 20.05.1900 Kabala v, Viljandimaa – 23.11.1965 Tallinn
Alates 10.03.1924 (Hans Heidemanni asemel)
Langes välja 09.04.1924, teda asendas August Mühlberg
Sergei Shtsherbakov, 1871 Irboska – 1937
August Voldemar Siiak, 07.02.1878 Vohnja v, Virumaa
Alates 23.03.1926 (Konstantin Tamm-Stammi asemel)
Johannes Sillenberg, 29.09.1890 Puurmani v, Tartumaa – 27.06.1978
Alates 17.05.1924 (August Mühlbergi asemel)
Astus tagasi 04.06.1924, teda asendas Gustav Lange
Jegor (Georgi) Solovjov, 19.11.1871 Vasknarva v, Virumaa – 29.01.1942 Gorki obl
Hans Soots, 10.07.1886 Polli v, Viljandimaa – 04.06.1937 Pöögle v, Viljandimaa
Astus tagasi 08.10.1923, teda asendas Jaan Eigo
Jaan Soots, 12.03.1880 Helme v, Viljandimaa – 06.02.1942 Solikamsk
Alates 15.10.1923 (Johan Reichmani asemel)
I abiesimees (27.11.–16.12.1924)
Sõjaminister (21.11.1922–02.08.1923, 16.12.1924–23.07.1926)
Otto August Strandman, 30.11.1875 Undla v, Virumaa – 16.02.1941 Kadrina
Välisminister (26.03.1924–14.05.1924), rahaminister (14.05.1924–16.12.1924)
Fritz (Priit) Suit, 15.03.1881 Tartu – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Astus tagasi 09.07.1923, teda asendas Arnold Paul Schulbach
Adolf Zil(l)mer, 1892 Vaabina v, Võrumaa – 16.03.1936 Tallinn
Alates 22.03.1924 (Rudolf Pälsoni asemel)
Astus tagasi 09.04.1924, teda asendas Eduard Tiiman
Johannes-Friedrich Zimmermann, 10.05.1882 Pajusi v, Viljandimaa – 24.08.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
II abiesimees (18.12.1925–18.02.1926)
Jaan Tagel, 1886 Vastseliina v, Võrumaa – ?
Alates 08.03.1924 (Aleksander Reinsoni asemel)
Astus tagasi 22.03.1924, teda asendas Eduard Kingsepp
Theodor Tallmeister, 09.04.1889 Tartu – 03.02.1947 Uppsala
Aleksander Tamm, 05.03.1868 Tallinn – 03.08.1950 Tallinn
Karl Tamm, 26.08.1872 Vaimastvere v, Tartumaa – 22.05.1940 Uus-Auvere v, Virumaa
Paul Tamm, 10.09.1900 Avinurme v, Tartumaa – ?
Alates 26.06.1924 (Andres Nõmme asemel)
Astus tagasi 01.10.1924, teda asendas Peeter Jakobson
Konstantin Tamm-Stamm, 14.05.1868 Kroonlinn – 27.07.1937 Tartu
Alates 18.03.1926 (Aleksander Tennebergi asemel)
Astus tagasi 23.03.1926, teda asendas August Voldemar Siiak
Jaan Teemant, 24.09.1872 Vigala v, Läänemaa – 24.07.1941 Tallinn
Riigivanem (15.12.1925–23.07.1926)
Jaan Teetsov, 20.02.1884 Penuja v, Pärnumaa – 08.02.1942 Sverdlovski obl
Aleksander Tenneberg, 17.11.1879 Rakvere v, Virumaa – ?
Alates 13.03.1926 (Jaan Lattiku asemel)
Astus tagasi 18.03.1926, teda asendas Konstantin Tamm-Stamm
Eduard Tiiman, 1888 – ?
Alates 09.04.1924 (Adolf Zillmeri asemel)
Tagandatud 17.05.1924, teda asendas Rudolf Pächter
Jaan Tiks, 16.12.1887 Viljandi – 14.05.1942 Suure-Jaani
Hans Tirusson, 1884 Tarvastu v, Viljandimaa – ?
Alates 29.02.1924 (Harald-Paul Keerdo asemel)
Astus tagasi 22.03.1924, teda asendas Peeter Palovere
Jaan Tomp, 10.09.1894 Tuhalaane v, Viljandimaa – 14.11.1924 Tallinn (hukati)
Astus tagasi 29.02.1924, teda asendas Georg Abels
Kustas Tonkmann, 01.07.1882 Vaikna v, Läänemaa – 13.08.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Peeter Treiberg (Tarvel), 11.07.1894 Vihula v, Virumaa – 19.10.1953 Omsk
Astus tagasi 31.03.1924, teda asendas August Vomm
Artur Tupits, 08.10.1892 Puurmani v, Tartumaa – 28.10.1941 Ussolje laager, Solikamsk, Molotovi (Permi) obl
Jaan Tõnisson, 22.12.1868 Viljandi v, Viljandimaa – (surmaotsus 02.07.1941 Tallinnas)
Esimees (07.06.1923–27.05.1925)
Johannes-Heinrich Uibopuu, 29.01.1886 Vana-Antsla v, Võrumaa – 04.02.1986 Tallinn
Kirill Ulk, 1886 Pärsamaa v, Saaremaa – ?
Alates 15.01.1926 (Mihkel Nepsi asemel)
Jüri Uluots, 13.01.1890 Kirbla v, Läänemaa – 09.01.1945 Stockholm, Rootsi
Astus tagasi 25.07.1923, teda asendas Gustav Kroon
Jaan Vaher, 1871 – ?
Alates 17.05.1924 (Aleksander Liiberi asemel)
Astus tagasi 04.06.1924, teda asendas Eduard Brok
Jaan Vain, 14.11.1886 Kõo v, Viljandimaa – 18.02.1942 Eesti
II abisekretär (07.06.1923–27.11.1924)
Ernst Constantin Weberman(n), 14.03.1885 Haljala khk, Virumaa – 21.12.1940 Tallinn
Astus tagasi 06.02.1926, teda asendas Julius Lambot
Kaubandus-tööstusminister (12.01.–23.07.1926)
Rudolf Veiram, 1885 Illuka v, Virumaa – 1941 NSV Liit
Astus tagasi 18.02.1924, teda asendas Aleksander Reinson
Jaan Velt, 26.02.1898 Kaarli v, Viljandimaa – 24.04.1925 Tallinn (hukati 1. dets. mässust osavõtnuna)
Alates 20.05.1924 (Jaan Rea asemel)
Tagandatud 29.01.1925, teda asendas Peeter Lindau
Jakob Westholm (Vestholm), 11.05.1877 Palmse v, Virumaa – 09.03.1935 Tallinn
Alates 25.10.1924 (Anton Tõnis Jürgensteini asemel)
Karl Johannes Virma, 17.03.1879 Tallinn – 19.11.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
I abiesimees (07.06.1923–27.11.1924), II abiesimees (27.11.–16.12.1924)
Teedeminister (16.12.1924–15.12.1925)
Jüri Visk, 01.01.1885 Hal(l)inga v, Pärnumaa – 30.08.1957 Sauga kn, Pärnu raj
Alates 24.09.1924 (Boris Kummi asemel)
Tagandatud 01.10.1924, teda asendas Mihkel Pikkur
Jüri Voiman, 22.05.1896 Vaimastvere v, Tartumaa – 26.05.1942 Kirov
August Vomm, 13.05.1893 Taevere v, Viljandimaa – 1941 Vastsemõisa v, Viljandimaa (mõrvati)
Alates 31.03.1924 (Peeter Treibergi asemel)
Axel de Vries, 04.06.1892 Preedi m, Järvamaa – 24.01.1963 Bonn
Alates 09.04.1924 (Gerhard Kressi asemel)
Jaan Tõnisson
Rahvusarhiiv
Aleksander Raudkepp. Foto: Parikas
Rahvusarhiiv
„Aulikud Riigikogu liikmed! Usalduse eest, valimisel Riigikogu esimehe kõrgele kohale, tänan ma Riigikogu sügava austusega. Riigikogu, kui kõrgema võimu esindaja Eesti Vabariigis, peab täitma suuri ülesandeid Eesti rahva tahtmise teostamiseks. Neid suuri ülesandeid suudab Riigikogu alles siis edukalt täita, kui igaüks meist, keda rahva usaldus on kandnud siia kõrgesse kogusse, kõigest jõust kaasa aitab edukaks tööks Riigikogus. Niipalju kui see oleneb isiklikust tahtmisest ja võimisest, peab see minu püüd olema sellel kõrgel kohal kaasa aidata Riigikogu töö viljakuseks. Kuid olen selles teadmises, et see on ainult siis võimalik, kui kõik Riigikogus ühes tõmbavad selles sihis. Sellepärast loodan mina lahke koostöötamise ja sõbraliku ühestöötamise peale kõikide Riigikogu liigete poolt. “
30. juuni–2. juuli – iseseisva Eesti Vabariigi esimene üldlaulupidu (VIII üldlaulupidu)
Laulupeo rongkäik
Eesti Rahvusraamatukogu
VIII üldlaulupidu
Rahvusarhiiv
2. august – ametisse astus Konstantin Pätsi juhitud valitsus
(02.08.1923–26.03.1924)
riigivanem – Konstantin Päts
rahaminister – Georg Vestel
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
välisminister – Friedrich Karl Akel
haridusminister – Aleksander Veidermann (Veiderma) kuni 19.02.1924
sõjaminister – Ado Anderkopp kuni 19.02.1924
teedeminister – Karl Ipsberg kuni 13.11.1923
kaubandus-tööstusminister – Bernhard Rostfeld (Roostfelt)
põllutööminister – August Kerem
töö- ja hoolekandeminister – Oskar Amberg
kohtuminister – Rudolf Gabrel alates 12.10.1923
Valitsuse moodustamine, 2. august
Rahvusarhiiv
Riigivanem Konstantin Päts oma kabinetis
Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917–1925. Tallinn, 1925.
„Nüüd tuleb vabariigi valitsusel kogu tema käsutada olev riikline võim selleks liikuma panna, et Eesti Vabariik oma õigusliku korra aluseks võiks lähemate aastate jooksul seadused saada, mis meie elunõuetele vastaksid. Eesmärgiks peab olema Vene seaduste kogu asemele uue Eesti seaduste kogu loomine. Sellele tööle peavad kõik valitsuse osad kohe ja kindla kava järele asuma. Valitsuse ja Riigikogu käest saab niisugune töö suurt jõupingutust nõudma, kuid ühisel tahtel ja vastastikusel arusaamisel ning ühiselt kindla töökava leidmisel on võimalik loota, et eelseisvate seadusandliste istungite lõpul võimalik saab olema tunnistada, et suurem osa Vene seadusraamatutest Eesti Vabariigis maksvusetaks on tunnistatud. “
30. august – Suurbritannia parlamendidelegatsiooni visiit Eestisse
Suurbritannia parlamendiliikmed Eestis
Postimees, 1. september
1. november – Eesti-Läti konverentsil Tallinnas kirjutati alla sõjalis-poliitilise liidu moodustamise lepingule, mille kohaselt lepingupooled kohustusid osutama abi kolmanda riigi kallaletungi korral