20. veebruar – Riigikogu võttis vastu 2009. aasta negatiivse lisaeelarve, mis oli seotud valitsuse usaldusküsimusega
26. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks taas Ene Ergma ning aseesimeesteks Kristiina Ojuland ja Jüri Ratas
4.–5. mai – Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofia visiit Tallinna
7. juuni – Euroopa parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi Eesti liikmed aastatel 2009–2014:
Siiri Oviir (Eesti Keskerakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Vilja Savisaar (Eesti Keskerakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Kristiina Ojuland (Reformierakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Tunne Kelam (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit) – Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP/ ED)
Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE)
Katrin Saks (alates 7. aprill 2014, asendas Ivari Padarit)
Indrek Tarand (üksikkandidaat) – Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (VERTS/ALE)
10. juuni – Riigikogu otsustas võtta stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni, et maandada majandusriske ning jätkata riigikassast väljamaksete tegemist
15. juuni – Riigikogu aseesimeeste erakorralistel valimistel osutusid valituks Jüri Ratas ja Keit Pentus
18. juuni – Riigikogu võttis vastu 2009. aasta teise, kulusid vähendava eelarve, mis hõlmas ka kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamise 1. juunist
23. juuni – Tallinnas Harjumäe nõlval avati Vabadussõja võidusammas
2. juuli – muutus lipu langetamise signatuur Toompea Pika Hermanni tornis, uueks signatuuriks sai Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“
10. september – valitsus otsustas 2010. aasta eelarvet kõigis valdkondades kärpida 9% võrra, puutumata jäid vaid pensionid ja vanemapalk
„Parlamendi kõned, seisukohavõtud, eelnõu ümber toimuv konstruktiivne diskussioon mitte ainult ei kaunista parlamentaarset otsustusprotsessi, vaid aitavad igati kaasa õigussüsteemi selgitamisele ja õigusvaidluste lahendamisele. /…/ Teie töö on rääkimine, üksteise ja rahva veenmine. Mida rohkem te räägite tarka juttu seaduste vastuvõtmisel, seda suurem on kohtusüsteemi lugupidamine teie vastu.“