1. jaanuar – politsei- ja piirivalveasutused ning kodakondsus- ja migratsiooniamet ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks
18. märts – päevalehed ilmusid tühjade esilehtedega, et juhtida tähelepanu ajakirjanike õigusi piiravale allikakaitse seaduseelnõule
25. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks taas Ene Ergma ning aseesimeesteks Keit Pentus ja Jüri Ratas
22. aprill – Riigikogu võttis vastu euro kasutusele võtmise seaduse
22.–23. aprill – toimus kõrgetasemeline NATO liikmes- ja partnerriikide kohtumine Eestis
5. mai – Riigikogu ees esines tervituskõnega Soome Vabariigi president Tarja Halonen
„Soome ja Eesti riikidevahelised suhted on suurepärased. Nende aluseks on meie kodanikuühiskondade äärmiselt elav omavaheline suhtlus. Üle Soome lahe reisib aastas kuus miljonit inimest, kas siis turistina, töö, peresidemete või oma harrastuste tõttu. /.../ Kuulumine Euroopa Liitu on kinnistanud ka meie maade majanduslikku lõimumist. Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti kujutavad endast juba praegu üpris tihedalt seotud ühist majanduspiirkonda. Naaberriikide ettevõtted konkureerivad tihtipeale omavahel eksportturgudel, kuid Eesti ja Soome puhul võib öelda, et nad on siin pigem koostööpartnerid. Eestis tegutseb 3000 Soome ettevõtet. Selle majandusliku „soome silla“ kandevõime on olnud päris hea ka rasketel aegadel.“
3. juuni – Eesti liitus OECDga (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon)
10. juuni – Riigikogu võttis vastu riikliku statistika seaduse
24. november – Riigikogu võttis vastu abipolitseiniku seaduse
„Ühtki Eesti ühiskonna probleemidest ei saa lahendada ühe lihtsa otsuse või loosungiga. Ükski lahendus ei ole kõikide meelest õige. Täiskasvanuks saanud riigis ei näita parlamendi töö tulemuslikkust seaduseks saanud sõnade summa. Rahva esinduskogu põhitööks jääb ka edaspidi uute seaduste vastuvõtmine ja olemasolevate kohendamine. Siiski näitab Riigikogu professionaalsust tema liikmete tahe ühiskonna üldtähtsaid probleeme arutada, lahendusi otsida ja läbi rääkida.“