1. jaanuar – Eesti võttis üle Balti Assamblee eesistumise, mille keskmes oli Balti riikide koostöö majanduse ja julgeoleku valdkonnas
30. jaanuar – Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimehed koostasid avalduse, millega ühinesid 19 riigi ja Euroopa Parlamendi väliskomisjonide juhid ning mis rõhutab vajadust luua rahvusvaheline tribunal, et uurida Venemaa sõjalise sissetungiga Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuritegu ja anda selle toimepanijad kohtu alla
7. veebruar – Riigikogu nimetas Janar Holmi teiseks ametiajaks riigikontrolöriks
8. veebruar – Riigikogu võttis vastu otsuse varasema otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmiseks, et viia Eesti kliimapoliitika põhialused kooskõlla ELis kokku lepitud eesmärkidega
13. veebruar – Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja prügistamist ning soodustada korduskasutust
21. veebruar – Riigikogu arutas Eesti inimarengu aruannet 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“
22. veebruar – Riigikogu kinnitas Eesti julgeolekupoliitika alused, mis on strateegiline raamdokument Eesti julgeolekupoliitika kujundamisel
„Silmapaistev on minu meelest see, et tegelikult meil selle eelnõu ja julgeolekupoliitika põhimõtete arutelul erakondade vahel erimeelsusi ei olnud. Need ettepanekud, mis esitati, olid ühtsed, ühest meelest kantud. Väga tihti esitati sama idee mitme erakonna ja erinevate komisjonide esindajate poolt. “
23. veebruar – Riigikogu XIV koosseis pidas viimase istungi
Riigikogu XIV koosseisu liikmeid (koos asendusliikmetega) oli, naisi 41 (28%), mehi 107 (72%). Neist üks liige on kuulunud kaheksasse ja üks on kuulunud seitsmesse koosseisu, 4 kuude, 15 viide, 18 nelja, 17 kolme, 34 kahte ja 58 ühte koosseisu
XIV Riigikogu võttis nelja aasta jooksul vastu 544 akti, sh 400 seadust, 134 otsust, 8 avaldust ja 2 pöördumist