16. jaanuar – Riigikogu moodustas uurimiskomisjoni Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks
„Tõepoolest, kümme aastat on parlamendis igasuguseid komisjone tehtud. Nende tulemuslikkus oleks vaja üle vaadata ja ära mõõta. Kuid ma arvan, et see erikomisjon, millest me täna räägime, vajab talle ettenähtud aega ja on õigustatud tegema oma tööd, sest konkreetne objekt on olemas. Ma tuletan teile meelde, millest see teema üles kerkis. Sügisel oli üks kohtulugu, kus üks pooltest tõi nagu mustkunstnik kübarast jänese ootamatult välja mingisuguse lepingu, mille olevat sõlminud Eesti ja Vene Föderatsiooni mingid organid. Ma loodan, et selliseid lepinguid, mille kohta Eesti arhiivides, Välisministeeriumis või Riigikogus mingit jälge ei ole, rohkem ei leidu. Kuid me ei saa selles kindlad olla. Minu arvates oleks praegu küll mõistlik ja viimane aeg võtta üks teema lõpuni ette. KGB materjalidest ja nende ülevõtmistest on olnud väga palju juttu 1990. aastate alguses. Tundub, et need fantoomid, mis sellega seoses on tekkinud, ärkavad aeg-ajalt ellu, rikuvad meie igapäevast elu. Võib-olla oleks mõistlik see asi ükskord ära lõpetada, tõmmata ring ümber. “
24. jaanuar – Riigikogu võttis vastu töö- ja puhkeaja seaduse, mille kohaselt on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
20. veebruar – Riigikogu nimetas ametisse õiguskantsler Allar Jõksi
8. märts – Riigikogu juhatusse valiti Toomas Savi, Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg
17. aprill – Riigikogu võttis vastu presidendi töökorra seaduse, mis sätestas riigipea volitused ja ametiülesannete täitmise korralduse
6. juuni – Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku, millega ajakohastati kogu Eesti karistusõigus
„Tuleb veel märkida, et Eesti kriminaalõiguse ajaloos, karistusseadustiku ajaloos on käesoleva eelnõu näol tegemist kolmanda õigusaktiga. Esimene karistusseadus võeti vastu 1929.aastal ja see jõustus 1935. aastal. Kui teisena käsitada praegu kehtivat ENSV kriminaalkoodeksit, siis olemegi jõudnud kolmanda karistusi käsitleva õigusakti koostamiseni. /.../ selle üks põhieesmärke on korrastada Eesti karistusõigust ja tagada seeläbi tugev seadusandlik baas võitluseks kuritegevusega. Samuti on eelnõu eesmärk reformida Eesti karistusõigus tervikuna. Ta peab pärast seadusena vastuvõtmist ja jõustumist asendama kehtivat kriminaalkoodeksit ja haldusõiguserikkumiste seadustikku “
27.–28. august – presidendivalimistel Riigikogus kandideerisid Peeter Kreitzberg, Andres Tarand ja Peeter Tulviste. Ükski kandidaat ei saanud vajalikku häälteenamust
11. september – terrorirünnakud New Yorgis ja Washingtonis. Eestis heisati leinalipud, toimus leinaseisak ja mälestusjumalateenistus Tallinnas Püha Vaimu kirikus
12. september – Riigikogu võttis vastu kogumispensionide seaduse
„/.../tegemist [on] kindlasti eelnõuga, mis väljub selles mõttes ühe valitsuse, ühe Riigikogu mõjusfäärist, et ta eluiga peaks olema aastakümneid. Ja nende otsustega, mis kogumispensionide seadusega vastu võetakse, peavad arvestama mitte ainult need valitsused, kes sel kümnendil rahva volitusel riigivõimu teostavad, vaid ka mitmed järgmised valitsused. “
21. september – presidendivalimistel valimiskogus kandideerisid esimeses voorus Peeter Kreitzberg, Peeter Tulviste, Arnold Rüütel ja Toomas Savi ning teises voorus Arnold Rüütel ja Toomas Savi. Eesti Vabariigi presidendiks valiti Arnold Rüütel (186 häält)
26. september – Riigikogu võttis vastu võlaõigusseaduse
5. detsember – Riigikogu võttis vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse
8. detsember – asutati erakond Ühendus Vabariigi eest – Res Publica. Esimees Rein Taagepera