„/.../ meil 1926. aastal peetakse ära Eestis põhjamaade karskuskongress ja üleilmline karskuskongress ja mina tahaksin näha, kuidas vaadatakse väljamaal meie kultuurkapitaali peale, kui nähakse, et kultuurikapitaali seadusest meil karskusala hoopis välja on jäetud. Kultuurikapitaal suuremal määral kujundatakse just piiritusmüügi sissetulekutest. Missuguste teiste sissetulekutega peaksime võitlema alkoholi vastu, kui mitte nendega kõigepealt, mis saadakse alkoholiliste jookide müügist. See on minule päris selge. Kes teine tuleb siis karskustööde peale raha andma, kui meie ei võta toetust piiritusmüügist. Mind paneb natukene imestama see vaenulik meeleolu, mis meil valitsemas karskusliikumise ja karskustöö vastu. “

„Kultuurkapitali mõtte tekkimisel ja selle levinemisel oli õige palju tolmu ja tossu, isegi riigikogus, aga nüüd, kus seda seadust arutati ning ta vastu võeti, sündis kõik imekenasti ja vaikselt. Võis tundmus tekkida, et rahvaasemikkudel oli üsna ükskõik, mis otstarbeks kultuurkapital asutatakse, peaasi – et ta oleks asutatud.“

„Väga raske on ära määrata, kes on kirjanik. Kui omal ajal see küsimus arutamisel oli muuseas kirjanikkude liidus, siis ei leitud kindlat kriteeriumi selleks, kes on kirjanik. Ajakirjaniku mõiste on natukene selgem. Ajakirjanik on igaüks, kes töötab mõne ajalehe juures, olgu alalise toimetuse liikmena, alalise kirjasaatjana, reportöörina jne., see on kahtlemata ajakirjanik. Kes on aga kirjanik, seda on raske öelda, kas igaüks, kes siin või seal mõne reakese ilukirjanduse alal avaldanud... “

„Vabariigi valitsuse poolt esitati Riigikogule seaduseelnõu riigikorra kaitse paremaks korraldamiseks. Kõigepealt peab tähendama, et käesolev seaduseelnõu, nagu seletuskiri seletab, kannab ajutist iseloomu ja on välja kutsutud selle tõttu, et meie praegumaksvad seadused ja kodanlikud vabadused ei kindlusta küllalt maksvat riigikorda elementide vastu, kes meie riigi vastu vaenulikud ja kes meie riigis tahavad põhiseadusega maksmapandud riigikorda kukutada või Eesti riigi iseseisvust hävitada, soovides teda ühendada mõne teise riigiga, või arendada propagandat, mis meie riigile vaenulik. “

„Lubatagu natukene peatada selle vapi juures, mida meie täna nägime. Igal kujul peab oma mõte olema. Mis tarvis on siin need kolm lõvi: üks kordab teist, teine kolmandat? Missugune igavuse tunne asub meisse, kui meie seda tähele paneme – kolme looma: üks samasugune kui teine ja teine samasugune kui kolmas! Kas meie mõtte poolest siis tõesti nii vaesed oleme? /---/ Need kolm lõvi on täiesti võõrad meie Eesti loodusele ja Eesti rahvale. Oleks seal näituseks olema karu kuju, siis saaks kuidagi sellega leppida, sest meil on olemas Otepää ja Karula; aga lõvidega ja leopartidega ei saa meie midagi peale hakata. “