1988
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäeval tõkestasid miilitsaüksused tee hoone juurde, kus 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu (Aia 35, praegu Vanemuise tn), et takistada väljakuulutatud rahvakoosolekut
Tartu rahu 68. aastapäev. Foto: M. Toom
Malev Toomi arhiiv
24. veebruar – Tallinnas Tammsaare pargis toimus ulatuslik meeleavaldus. Võimud korraldasid vastumeeleavalduse Võidu (Vabaduse) väljakul
1–2. aprill – Toompea lossis toimus loominguliste liitude ühispleenum
Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum
Sirp ja Vasar, 8. aprill
„Meie arvates on kuni viimase ajani olnud poliitilise elu suunamisele Eestis iseloomulik ebakompetentsus ja ennatlikkus otsustamisel ning närvilisus. Selle asemel, et otsida, leida ja ainuvõimalikul sotsiaal-majanduslikul alusel likvideerida esinevate puuduste ja pingete tõelisi põhjusi, on uutmisvastased jõud püüdnud nende pingete olemasolus süüdistada kas välispropagandat, kohalikke massiteabevahendeid või mitteformaalseid grupeeringuid. Kahjuks on neid süüdistusi toetatud kõrgetel foorumitel. Sääraseid vaateid on levitatud ka üleliidulisse ajakirjandusse, mis näitavad vääras valguses Eestimaal toimuvaid protsesse.“
Loomeliitude pleenum. Foto: A. Saar
Rahvusarhiiv
13. aprill – Eesti Televisiooni saates „Mõtleme veel“ tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde loomiseks. Samas loodi ka algatusrühm idee teostamiseks
Telesaade „Mõtleme veel“
Küllo Arjakas, Vilja Laanaru. Rahvarinne. Tallinn, 1998.
14.–17. aprill – Tartus toimusid muinsuskaitsepäevad, kus kanti rahvusvärvides lippe (kolme eraldi kangana)
14. mai – Tartu levimuusikapäevadel kõlasid Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud
Tartu 10. levimuusikapäevad
Sirp ja Vasar, 20. mai
23. mai – Tallinnas asutati Eesti Roheline Liikumine. Esimees Juhan Aare ja aseesimees Tiit Made
4. juuni – Tallinnas toimus Eesti I Sõltumatu Noortefoorum
4.–11. juuni – Tallinnas toimusid vanalinnapäevad, mille programmis olid ka nn öölaulupeod. Laulma kogunes u 100 000 inimest
Kuumad vanalinnapäevad
Sirp ja Vasar, 17. juuni
Heinz Valk. Laulev revolutsioon
Sirp ja Vasar, 17. juuni
16. juuni – EKP Keskkomitee pleenumil sai parteiliidriks Karl Vaino asemel Vaino Väljas
17. juuni – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul 150 000 osavõtjaga meeleavaldus, millega saadeti teele NLKP XIX konverentsi edumeelsemad delegaadid
Meeleavaldus Tallinna lauluväljakul
Eesti Rahvusraamatukogu
Meeleavaldus lauluväljakul
Küllo Arjakas, Vilja Laanaru. Rahvarinne. Tallinn, 1998.
23. juuni – legaliseeriti Eesti rahvussümboolika: sinimustvalge, rukkilill ja suitsupääsuke
Rahvarinde juhtimisel kaevati Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone kaablikraavi, 28. juuni. Foto: T. Malsroos
Eesti Rahvusraamatukogu
19. juuli – Tallinna nõukogudemeelsed ringkonnad eesotsas Jevgeni Koganiga moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise)
23.–24. juuli – Kalvis toimus Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutamiskongress
20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Juhatusse valiti Lagle Parek, Eve Pärnaste, Vello Salum, Mati Kiirend, Erik Udam
23. august – MRP aastapäeva puhul korraldas ERSP meeleavalduse Hirvepargis, Rahvarinne Linnahallis diskussiooni MRP teemadel
Meeleavaldus Hirvepargis
Okupatsioonide Muuseum
11. september – Tallinna Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud 300 000 osavõtjaga rahvaüritus „Eestimaa laul“. Sõnavõtuga esinesid Siim Kallas, Edgar Savisaar, Trivimi Velliste, Heinz Valk jt
1.–2. oktoober – Tallinnas toimus Rahvarinde asutamiskongress. Valiti 7-liikmeline eestseisus, kuhu kuulusid Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann
Rahvarinde asutamiskongress. Foto: G. Tsvetkov
Rahvusarhiiv
16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks ning deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eestis
Meeleavaldus suveräänsusdeklaratsiooni toetuseks Toompeal Lossi platsil. Foto: V. Puhm
Rahvusarhiiv
Eesti NSV Ülemnõukogu hääletas suveräänsusdeklaratsiooni poolt. Foto: H. Leppikson, V. Salupuu
Rahvusarhiiv
1. detsember – Tartus taasasutati Eesti Üliõpilaste Selts, esimeheks valiti Eerik-Niiles Kross
7. detsember – ENSV Ülemnõukogu tegi konstitutsioonilise paranduse, millega tunnistati riigikeeleks eesti keel. Samuti võeti vastu seadus „Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940.–1950. aastail“, millega rehabiliteeriti kõik küüditatud
Eesti keeleseaduse ning demokraatliku põhiseaduse ja valimisseaduse toetamise miiting Turu platsil Rakveres, 7. november
Rahvusarhiiv
Plakateid meeleavaldustelt
Tunne Kelami arhiiv