1936
23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus, mis andis riigivanemale volitused kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Esimene koda oli 80-liikmeline ja moodustati üldiste valimistega; teine 40-liikmeline koda esindas omavalitsuste ja kutsekodade ning riigivanema poolt nimetatud isikuid. Rahvuskogu peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine
Rahvahääletus Tallinnas
Rahvusarhiiv
„Rahvuskogu esimene ja teine koda töötavad eraldi. Kui lahkuminekute puhul Rahvuskogu kodukorras määratud alustel ettevõetavad kooskõlastamiskatsed jäävad tagajärjetuks, moodustavad nad rahvuskogu üldkoosoleku, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu peab lõpetama temale pandud ülesanded kuue kuu jooksul, arvates tema kokkuastumisest. Rahvuskogu liikmed ei saa palka, kuid neile tasutakse istungitest osavõtmise kulud. Määrati ära rahvahääletuse tähtpäevad ja pandi käiku võimas propaganda hääletamise poolt, Isamaaliidu juhtimisel ja algatusel. Poliitilisi rühmi enam ei olnud, seepärast ei olnud ka märgatavat vastukihundustööd. Paljudes ringkondades seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma hääletamiseta. Üle 70% anti osavõtnute arvust hääli Rahvuskogu kokkukutsumise poolt. “
6.–25. mai – toimus kohtuprotsess vabadussõjalaste üle. Kohtualuseid oli 154. Peasüüdlastele mõisteti kuni 20 aastat sunnitööd
Vapside suur protsess algas
Postimees, 6. mai
Süü ja karistus
Postimees, 26. mai
5. juuni – riigivanema dekreediga kehtestati 20–60-aastastele kodanikele linna kogukonnamaks, alevi või valla isikumaks
1.–4. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja peaminister Toivo Mikael Kivimäki olid visiidil Eestis
Soome president Laidoneride külalisena Viimsis
Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist. Tallinn, 1999.
7. oktoober – riigivanema dekreediga kinnitati teenetemärkide seadus, millega asutati Riigivapi teenetemärk
Riigivapi teenetemärk
oktoober–november – Jaan Teemant, Jaan Tõnisson, Juhan Kukk ja Ants Piip saatsid riigivanemale märgukirja, milles nõudsid kodanikuvabaduste piiramise lõpetamist
„Tähtsamad vajalikud sammud, mida tuleks teostada otsekohe, oleks meie arvates järgmised: 1. Vähendada kaitseseisukorra kitsendusi sedavõrd, et võimaldada Rahvuskogu valimiseks vajaliku õiguskorra maksmapanemist esmajoones sõna-, koosolekute- ja organiseerimise vabaduse suhtes, nii et igaüks ka saaks vabalt oma kandidatuuri esitada ja kaitsta, nagu Teie seda lubasite oma kõnes läinud jaanuaris. See oleks loomulikum, et rahvas Teie enese seletuse järgi on üldiselt rahunenud. 2. Kohaldada, tarbe korral muuta valmisseadust nii, et kandidaatide ülesandmine oleks ka tegelikult muudetud võimalikuks muudele kui valitsuse esindajate poolt loodud seltskondlistele komiteedele. Valimiste kontrolli kindlustamiseks tuleks kõigisse valimiskomiteedesse kutsuda hääleõigusega nii kandidaati esindanud kodanikkude kui ka kohtuvõimude esindajad. Igatahes peaks kõigiti hoiduma sellest, et valimised võiksid omada „tehtud“ valimiste kuju. 3.Anda kandidaatidele valimiskampaanias vaba võimalus tulevaste riigikorralduste arutamiseks ja kaalutlemiseks rahvahääletuse otsuste tõlgitsusel. Niisama ei peaks administratiivsed vangistamised põhjust andma kõrvaldamiseks valimistelt. “
12.–14. detsember – toimusid Rahvuskogu I koja valimised. Eelnevalt moodustas valitsus Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde. Opositsiooni kuulunud Rahvuslik Keskerakond, Asunike Koondis ja parempoolsed sotsialistid pooldasid valimiste boikoteerimist. 50 valimisringkonnas opositsioon oma kandidaate üles ei seadnud ja valimisi ei toimunud, nendes ringkondades kandideerinud 50 kandidaati said Rahvuskogusse ilma valimiseta. 30 valimisringkonnas, kus valimised toimusid, oli osavõtt valimistest väike
Valimiste tulemused
Postimees, 15. detsember
II koja 10 liiget valis riigivanem ja 30 liiget kohalikud omavalitsused, kutsekojad, kohtud, ülikoolid, kirik, Kaitseliit, Vabadusristi kavalerid, saksa kultuuriomavalitsus
Nimede eestistamise büroos
Rahvusarhiiv