21. jaanuar – Riigikogu ratifitseeris Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingu
10. märts – Riigikogu võttis vastu Põhja-Atlandi lepinguga (NATO) ühinemise seaduse
„Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse vastuvõtmine ehk NATOga ühinemise lepingu ratifitseerimine Riigikogus on kahtlemata väga oluline sündmus Eesti elus. Eesti rahva ja taasiseseisvusaegsete riigivõimude püüdlusi on kroonimas edu, see teeb võimalikuks Eesti ühinemise maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga. Eesti saab parima võimaliku garantii oma riiklikule julgeolekule tänapäeva rahutus ning vastuolulises maailmas. “
25. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks Ene Ergma ning aseesimeesteks Toomas Savi ja Peeter Kreitzberg
29. märts – Eestist sai NATO liige, Balti õhuruumi hakkasid turvama NATO sõjalennukid
7. aprill – Riigikogu võttis vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse
1. mai – Eesti ühines Euroopa Liiduga
„See on vahest veidikene võrreldav esimese koolipäevaga, laps läheb kooli, kus ees ootab suur koolimaja, vanemad õpilased, siginat ja saginat on kõikjal, uudistamist palju. Kuid hea õpilane on seda päeva, vaatamata pisukesele kartusele, väga oodanud ja teab, et siit algab tee tarkusele ja uutele suurtele võimalustele.“
9. juuni – Riigikogu võttis vastu okupatsioonide repressiivpoliitikat käsitleva otsuse, mille kohaselt pidi valitsus 2005. aasta 1. jaanuariks esitama Riigikogule seisukoha okupatsioonide jooksul eesti rahvale tekitatud kahjudest ja kaotustest tulenevate võimalike kahjutasunõuete esitamise kohta
Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees Vello Salo andis Riigikogu esimehele Ene Ergmale ja põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule üle Valge raamatu, mis annab ülevaade Eesti riigi ja rahva kaotustest aastatel 1940-1991
13. juuni – Euroopa Parlamendi valimised
Valituks osutusid Toomas Hendrik Ilves (SDE), Marianne Mikko (SDE), Ivari Padar (SDE), Siiri Oviir (Keskerakond), Toomas Savi (REF), Tunne Kelam (Isamaa).
Ivari Padar otsustas jätkata tööd riigikogus ja tema asemel läks Euroopa Parlamenti Andres Tarand.
2006. aastal valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti presidendiks ja tema asemele asus Katrin Saks.
Euroopa Parlamendi Eesti liikmed aastatel 2004–2009:
Toomas Hendrik Ilves (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE) 2004–2006
Katrin Saks (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE) 2006–2009
Tunne Kelam (Erakond Isamaaliit) – Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP/ED)
Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE)
Andres Tarand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE)
Siiri Oviir (Eesti Keskerakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Toomas Savi (Reformierakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
28. juuni – Riigikogu nimetas Riigikohtu esimeheks Märt Raski
13. september – Riigikogu erakorralisel valimisel valiti aseesimeesteks Rein Lang ja Peeter Kreitzberg
27. september – Riigikogus moodustati komisjon riigi viljareservi kadumise uurimiseks, ajendiks ASist Rakvere Viljasalv riigi teravilja julgeolekuvaru kaotsimineku avalikuks tulek 2004. aasta märtsis. Komisjoni lõpparuandes (31. märtsil 2005) tõdeti, et tegu oli põhjalikult planeeritud ja edukalt läbiviidud aastatepikkuse pettusega
11. oktoober – Riigikogu võttis vastu otsuse Vabadussõja võidu mälestussamba püstitamise kohta