1919

Eestimaa Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
14. (1. vkj.) juuli 1917 – 23. aprill 1919

Eesti Asutav Kogu
23. aprill 1919 – 20. detsember 1920

 

7. jaanuar – Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner andis käsu vastupealetungiks. Tänu soomusrongide ja meredessantsalkade kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati jaanuaris Tartu ja Narva, veebruaris Valga, Võru ja Petseri

15. jaanuar – toimus Ajutise Valitsuse ja Vanematekogu ühisistung, kus Karl Ast, August Peet ja August Rei nõudsid Asutava Kogu kiiret kokkukutsumist

1. veebruar – Maanõukogu juhatus kutsus kokku erakorralise istungjärgu arutamaks Ajutise Valitsuse võimupiiride küsimust. Sotsiaaldemokraadid, esseerid ja tööerakondlased kritiseerisid valitsuse tegevust ja soovisid valitsuse õigusi piirata. Konflikti lahendusena astusid Maanõukogu juhatusest tagasi esimees Ado Birk, Karl Baars, Karl Saral ja Victor Neggo. Nende asemele valiti Kaarel Parts (nõukogu esimees), Julius Seljamaa (esimehe esimene abi), Peeter Põld (esimehe teine abi) ja Jüri Parik (sekretäri esimene abi)

5. veebruar – juhatuse ettepanekul heideti Maapäeva liikmete hulgast välja bolševikud Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Artur Vallner, Anna Leetsman ja Jaan Sihver

8. veebruar – Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste Peakomitee ühiskoosolekul otsustati Asutava Kogu valimised korraldada 5.–7. aprillil ja Asutav Kogu kokku kutsuda 23. aprillil

Asutava Kogu kokkukutsumise korralduskomitee. Foto: A. Vannas.

EFA

24. veebruar – tähistati Eesti Vabariigi esimest aastapäeva, korraldati rongkäike ja aktuseid

Eesti Vabariigi esimene aastapäev Tallinnas

Eesti Vabadussõda 1918–1920. Tallinn, 2008.

Ajutine Valitsus kinnitas Eesti Panga põhikirja

12. märts  – Maapäeva juhatuse ja vanematekogu ning Ajutise Valitsuse ühisel nõupidamisel otsustati moodustada parteidevaheline konstitutsioonikomisjon, kelle ülesandeks Maanõukogu esimehe Kaarel Partsi juhtimisel oli Eesti Vabariigi ajutise põhiseaduse eelnõu väljatöötamine

25. märts – valitsus nimetas Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga

3. aprill – sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga asutati sõjakool, kooli formeerijaks ja ülemaks kapten (hilisem kolonel) Aleksander Simon

5.–7. aprill – toimusid Eesti Asutava Kogu valimised

Eesti Asutava Kogu valimisseadus 

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (41 kohta), Eesti Tööerakond (30), Eesti Rahvaerakond (25), Eesti Maarahva Liit (8), Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei (7), Eesti Kristlik Rahvaerakond (5), Saksa Erakond Eestimaal (3), Vene Kodanike Kogu (1)

Eesti Asutav Kogu
Vaba Maa, 8. aprill

„Meil on juba paari nädala eest valimiste-eelne võitlus käimas ja arenemas, kuid seni näib vaieluse peapunktiks olevat küsimus, kui palju kellelgi erakonnal Saksa okupatsiooni ajaga ühist on olnud. Selles asjas tahetakse vastamisi ennast üle trumbata, vastamisi üksteisele jalga taha panna. /.../ Sarnane võitlus on vaimuvaene, ülearune jõukulutus praegusel ajal ja peaks hoopis ära jääma. Ta peaks vähemalt tagumisele plaanile jääma, kui ilma selleta läbi ei saa, ja peatähtsuse omandama „puhaserakondline“ võitlus, kus lüüakse lahinguid põhimõtete pärast, lennaku siis selle juures või pilpad, kuid see võitlus oleks meie elujõu avalduseks, kuna seni omavahel peaasjalikult ainult nirisetud ja virisetud. “

Päevaleht, 19. märts.

„Tööd tehti – kirvest otse majaseina. Detailid pidid juba tahes või tahtmata varju jääma. Polnud säärane aeg, et rahulikult istet võtta ning, varustatud entsüklopeediatega, pikalt aru pidada. Rutati, heites korraga kõik jõud ühele frondile ja siis jälle teisele. Ja see oligi ainus taktika, tingitud asjast enesest. Kas kõik või mitte midagi. Täit rahulolemist ei äratanud Maapäev kelleski, küll aga üldist tunnustamist kõigi nende poolt, kes eesti kultuuri küsimuste vastu väheselgi määral huvi tundsid ning kes idas lokkavast kommunistlikust liikumisest endale hingeõnnistust ei oodanud. Kõige kõrgemal seisis Maapäeva autoriteet saatuslikkudel oktoobri- ja novembrikuu päevadel, aga ka saksa okupatsiooni ajal, mil asutus ise varjusurmas puhkas. Siis leidus inimesi, kes Maapäeva poole valmis olid otse palvetama. Temas peitus uppujate viimane lootus, pimeduses kobajate ainuke valguskiir. Pärast okupatsiooni lõppu tuli Maapäeval kogu riigi korraldamine ühes sõjapidamisega enda kätte haarata. Kuid siis ei olnud tema autoriteet enam nii absoluutne. Teda salliti üksnes teadmises, et Asutav Kogu varsti kokku kutsutakse. “

Karl Ast. Maailma lõpus. Tartu, 2007, lk. 279.

23. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus Asutava Kogu avaistung. 120st saadikust olid kohal 115. 100 poolthäälega valiti Asutava Kogu esimeheks August Rei, aseesimeesteks Lui Olesk ja Ado Birk

Asutawa Kogu awamine
Postimees, 24. aprill

JUHATUS

Esimees: August Rei alates 23.04.1919

I abiesimees: Lui Olesk, 23.04.–10.10.1919
Julius Seljamaa alates 10.10.1919

II abiesimees: Ado Birk, 23.04.–21.11.1919
Jakob Westholm alates 21.11.1919

Sekretär: Hans Martna alates 23.04.1919

I abisekretäa: August Jürima alates 23.04.1919

II abisekretär: Hugo Raudsepp alates 23.04.1919

 

LIIKMED

Juhan (Johan) Mihkel Ainson, 01.07.1873 Holstre v, Viljandimaa – 1962 Saksamaa
Astus tagasi 18.12.1919, teda asendas Juhan Ostrat

Jaan Ammermann, 1889 Uuemõisa, Saaremaa –  Kroonlinn?

Ado Anderkopp, 18.01.1894 Massu v, Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati)

Alma Anvelt-Ostra (Oinas), 16.09.1886 Vastse-Kuuste v, Tartumaa – 02.11.1960 Inta, Arhangelski obl

August Arras, 27.06.1881 Erastvere v, Võrumaa – 24.03.1968 Stockholm
Astus tagasi 16.10.1919, teda asendas Theodor Käärik

Emma Asson (Peterson(-sen) alates 1921), 13.07.1889 Vaabina v, Võrumaa – 01.01.1965 Tallinn

Karl Ast, 19.02.1886 Orava v, Võrumaa – 09.07.1971 New York

Alma Ast-Anni, 12.12.1884 Kaavere v, Viljandimaa – 30.10.1958 Tallinn
Alates 28.05.1920 (Eduard Vilde asemel)

Robert Astrem (Aström), 24.01.1887 Narva – 08.02.1941 Tallinn
Astus tagasi 23.04.1920, teda asendas Gustav Küjen

Marie Helene Aul, 06.03.1893 Tallinn – 1955 Tallinn
Astus tagasi 12.05.1919, teda asendas Karl Michael Lukk

Eduard Georg Aule, 28.12.1878 Kabala m, Viljandimaa – 07.03.1947 Goslar, Saksamaa
Astus tagasi 23.04.1919, teda asendas Jaan Raamot

Karl August Baars, 13.03.1875 I(i)gaste m, Tartumaa – 27.02.1942 Kirovi obl
Rahaminister (26.10.1920–25.01.1921)

Adam Bachmann (Randalu), 12.05.1890 Lüganuse khk, Virumaa – 14.05.1966 Tallinn
Töö- ja hoolekandeminister (28.07.–30.07.1920; 30.07.–26.10.1920)

Ado (Aadu) Birk, 14.11.1883 Tarvastu v, Viljandimaa – 02.02.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
II abiesimees (23.04.–21.11.1919), välisminister (18.11.1919–28.07.1920), peaminister (28.07.–30.07.1920), välisminister (30.07.–26.10.1920)

Eduard Birkenberg, 02.02.1872 Saku v, Harjumaa – 20.11.1943 Tallinn
Alates 12.12.1919 (Peeter Põllu asemel)
Astus tagasi 21.10.1920, teda asendas Gustav Seen

Max Woldemar Gustav Ed. Bock, 16.04.1885 Tallinn – 29.04.1948 Reichholzried, Saksamaa

Christian Brüller (alates 1938 Prüller), 23.06.1877 Kurista v, Viljandimaa – 14.05.1950 Põltsamaa
Alates 28.09.1920 (Heinrich Tatsi asemel)

Kaarel (Karl) Eenpalu (Einbund), 28.05.1888 Vesneri v, Tartumaa – 27.01.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Alates 26.04.1919 (Jaan Masingu asemel)
Siseminister (28.07.–30.07.1920; 30.07.–26.10.1920)

August Ehrlich, 23.09.1893 Krüüdneri v, Tartumaa – 01.09.1942 Solikamsk (hukati)
Alates 27.08.1919 (Jaan Mägi asemel)

Johan (Johannes) Epner, 1893 – ?
Alates 04.02.1920 (Nikolai Köstneri asemel)
Astus tagasi 31.07.1920, teda asendas Verner Nerep

Johannes Ernesaks, 22.07.1876 Peningi v, Harjumaa – 1952 Kirov

Villem Ernits, 16.07.1891 Pala v, Tartumaa – 10.05.1982 Tartu

Karl Oskar Freiberg (Kurmiste), 02.05.1894 Mäksa v, Tartumaa – 02.12.1941 Sverdlovsk (hukati)
Alates 07.09.1920 (Johannes Semperi asemel)

Julius Grünberg (Tarmisto), 14.12.1890 Otepää – 04.09.1956 Tallinn
Astus tagasi 23.04.1919, teda asendas Kristjan Haho

Timotheus (Timoteus) Grünthal, 29.06.1893 Hellamaa v, Muhumaa – 29.05.1955 Lidingö, Rootsi

Gustav Arnold (Gustaf) Grünvald(t), 25.08.1888 Tartu – ?
Astus tagasi 14.11.1919, teda asendas Jaan Pakk

Kristja(a)n Haho, 05.02.1877 Tudulinna v, Virumaa – 18.12.1937 Tudulinna v, Virumaa
Alates 23.04.1919 (Julius Grünbergi asemel)

Voldemar (Vladimir) Hammer (alates 1922 Kallas-Gammer), 08.06.1894 Tallinn – 23.05.1982 Leningrad (maeti Tallinna)
Astus tagasi 30.06.1919, teda asendas Jakob Mikiver

Eduard Hubel (Mait Metsanurk), 19.11.1879 Kärkna v, Tartumaa – 21.08.1957 Tallinn
Astus tagasi 23.04.1919, teda asendas Johannes Reinthal

Jaan Hünerson, 04.02.1882 Karksi v, Pärnumaa – 05.06.1942 Sverdlovsk (hukati)

Karl Inglist, 30.01.1874 Vao v, Virumaa – ?

Karl Ipsberg, 03.01.1870 Suure-Kambja v, Tartumaa – 27.06.1943 Vjatka laager, Kirovi obl

Jüri Jaakson, 16.01.1870 Uue-Võidu v, Viljandimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Kohtuminister (09.05.–18.11.1919; 18.11.–30.07.1920; 30.07.–26.10.1920)

Johan (Juhan) Jans, 07.02.1880 Aakre v, Tartumaa – 21.12.1941 Solikamsk

Aleksander Janson (Alumäe), 15.05.1881 – 26.06.1939 Tartu
Alates 10.10.1919 (Andres Looritsa asemel)

Leopold Johannes Johanson, 15.02.1888 Tartu – 05.12.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl

Peet Johanson, 21.02.1881 Sürgavere v, Viljandimaa – 1939 Saksamaa
Toitlusminister (26.10.1920–25.01.1921)

Erich Jo(o)nas, 26.04.1893 Kavastu v, Tartumaa – 26.05.1944 Viljandi

Mihkel Juhkam, 03.08.1884 Küti v, Virumaa – 28.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Astus tagasi 03.11.1919, teda asendas Ferdinand Peterson

Jaan Järve, 07.10.1894 Ulila v, Tartumaa – 13.02.1945 Freudenstadt, Saksamaa
Alates 27.08.1919 (Hans Priimägi asemel)

August Jürima (Jürman(n)), 23.08.1887 Koigi v, Järvamaa – 15.06.1942 Kirovi obl
I abisekretär (23.04.1919–20.12.1920)

Tõnis Kalbus, 05.12.1880 Tori v, Pärnumaa – 20.03.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl

Oskar Philipp Kallas, 25.10.1868 Kaarma khk, Saaremaa – 26.01.1946 Stockholm
Astus tagasi 21.05.1919, teda asendas Aleksander Schipai

Nikolai Kann, 26.04.1873 Hellamaa v, Muhumaa – 17.02.1948 Göttingen, Saksamaa
Haridusminister (28.07.–30.07.1920)

Eduard Kansman (Kansa), 10.10.1887 Paldiski – 02.01.1946 Haapsalu
Alates 05.11.1919 (Johannes Zimmermanni asemel)
Astus tagasi 16.03.1920, teda asendas Madis Käbin

Artur Kaplur, 1894 – 13.02.1953 Paide

Aleksander Leon Richard Kapp, 06.07.1874 Suure–Jaani v, Viljandimaa – 09.09.1940 Tallinn
Alates 30.07.1919 (Johann Kõpu)

Peeter Karin (Karrin), 09.10.1877 Tartu v, Tartumaa – 23.08.1944 Ropka v, Tartumaa
Astus tagasi 15.04.1920, teda asendas Johannes Rätsep

Juhan (Johannes) Kartau, 1883 Uderna v, Tartumaa – 24.01.1964 Junciai, Brasiilia
Haridusminister (09.05.–18.11.1919)

Hugo Bernhard Kikson, 18.07.1898 Halinga v, Pärnumaa – ?

Karl-Bernhard Kirp, 24.08.1895 Valga – 04.05.1930 Tartu
Alates 09.03.1920 (Jaan Poska asemel)
Astus tagasi 11.03.1920, teda asendas Jakob Ploompuu

Hermann Georg Willibald Koch, 02.04.1882 Võru – 29.03.1957 Lüdersfeld b. Stadthagen, Saksamaa

Theodor Koik, 02.01.1888 Türi – 04.11.1941 Verhoturje laager, Sverdlovski obl
Astus tagasi 02.05.1919, teda asendas Jaan Piiskar

Rudolf Koil, 1879 – ?
Alates 17.12.1919 (August Reebeni asemel)

Konstantin Konik, 31.12.1873 Tartu – 03.08.1936 Tartu

Karl-Ferdinand Kornel, 25.08.1882 Lepistu v, Võrumaa – 19.09.1953 Irkutski obl

Hans (Johannes) Kruus, 22.10.1891 Tartu – 30.06.1976 Tallinn

Juhan (Johannes) Kukk, 13.04.1885 Salla v, Virumaa – 04.12.1942 Kargopoli laager, Arhangelski obl
Rahaminister (09.05.–18.11.1919; 18.11.–30.07.1920), kaubandus-, tööstus- ja teedeminister (26.10.1920–25.01.1921)

Minni Kurs-Olesk, 13.03.1879 Tartu – 20.10.1940 Tartu

Hugo Jakob Kuusner, 19.03.1887 Pärnu – 23.03.1942 Tavda, Sverdlovski obl

Juhan (Johan) Kõpp, 09.11.1874 Holdre v, Viljandimaa – 21.10.1970 Stockholm
Astus tagasi 29.07.1919, teda asendas Aleksander Kapp

Madis Käbin, 25.03.1877 Kohtla v, Virumaa – 24.10.1954 Tallinn
Alates 17.03.1920 (Eduard Kansmani asemel)

Jaan Kärner, 27.05.1891 Kirepi v, Tartumaa – 03.04.1958 Tartu

Theodor Andreas Käärik, 10.11.1889 Viljandi – 03.02.1940 Tallinn
Alates 17.10.1919 (August Arrase asemel)

Nikolai Köstner, 26.03.1889 Luunja v, Tartumaa – 17.02.1959 Kairo
Astus tagasi 03.02.1920, teda asendas Johan Epner
Kaubandus-, tööstus- ja teedeminister (09.05.1919–18.11.1919; 18.11.1919–28.07.1920)

Eduard Kübarsepp, 08.04.1877 Mäksa v, Tartumaa – ?
Alates 24.01.1920 (Harald Normaku asemel)

Gustav Küjen, 13.01.1871 Peetri v, Järvamaa – 17.08.1920 Tallinn
Alates 24.04.1920 (Robert Astremi asemel)
Teda asendas alates 18.08.1920 Johannes Põllupüü

Anton Laar, 13.06.1885 Võisiku v, Viljandimaa – 23.02.1933 Tartu
Astus tagasi 17.11.1919, teda asendas Hans Leesment

Jaan Lattik, 22.10.1878 Karula v, Võrumaa – 27.06.1967 Stockholm

Hans Leesment, 13.02.1873 Abja v, Pärnumaa – 26.08.1944 Tallinn
Alates 18.11.1919 (Anton Laari asemel)

Johannes Lehtman, 20.12.1886 Nehatu v, Harjumaa – 07.02.1953 Stockholm
Astus tagasi 06.10.1919, teda asendas Jakob Sõnajalg

Jaan Letner, 22.12.1887 – 31.10.1960 Tallinn
Astus tagasi 23.04.1919, teda asendas Tõnu Talbak

Jakob Lindros, 1885 – ?

Tõnu Loik, 19.11.1875 Einmanni v, Järvamaa – ?

Peeter Londo, 1878 – ?
Alates 23.04.1919 (Georg Puusepa asemel)

Andres Loorits, 30.11.1869 Holstre v, Viljandimaa – 04.09.1941 Tallinn
Astus tagasi 09.10.1919, teda asendas Aleksander Janson

Karl Michael Lukk, 06.12.1887 Tähtvere m, Tartumaa – 17.11.1970 Tartu
Alates 13.05.1919 (Marie Helene Auli asemel)

Jaan Lõo, 06.02.1872 Holstre v, Viljandimaa – 18.02.1939 Tallinn
Astus tagasi 16.12.1919, teda asendas Harald Normak

Nikolai Maim, 26.02.1884 Tartu – 10.01.1976 Orangeburg, New York, USA
Alates 25.07.1919 (Karl Väli asemel)

Anton Martinson, 1883 Uulu v, Pärnumaa – 17.06.1919
Teda asendas alates 18.06.1919 Märt Raud

Hans Martna, 16.03.1890 Tartu – 03.11.1941 Solikamsk
Sekretär (23.04.1919–20.12.1920)

Mihkel Martna, 17.09.1860 Veltsa v, Läänemaa – 23.05.1934 Tallinn

Jaan Masing, 31.01.1875 Vana-Kariste v, Pärnumaa – 21.09.1948 Tallinn
Astus tagasi 26.04.1919, teda asendas Kaarel Eenpalu

Johann(es) Meier (Meyer), 24.04.1858 Puhja v, Tartumaa – 15.04.1945 Adlershorst, Saksamaa
Astus tagasi 26.01.1920, teda asendas Georg Stackelberg

Hans Mets, 30.08.1882 Kõo v, Viljandimaa – ?

Jaan Mets, 02.01.1891 Vana-Kariste v, Pärnumaa – 18.09.1969 Uppsala

Jakob Mikiver, 05.08.1881 Kolga v, Harjumaa – 01.06.1964 Loksa kn, Harju raj
Alates 01.07.1919 (Voldemar Hammeri asemel)

Jaan Mägi, 26.07.1883 Tarvastu v, Viljandimaa – 25.07.1939 Elva
Astus tagasi 26.08.1919, teda asendas August Ehrlich

Mihkel Neps, 19.09.1890 Lümanda v, Saaremaa – 21.03.1937 Kuressaare

Verner Nerep, 25.10.1895 Sargvere v, Järvamaa – 25.08.1959 Stockholm
Alates 07.09.1920 (Johan Epneri asemel)

Eduard Nipmann, 21.04.1889 Tallinn – 22.06.1960 Tallinn

Harald Normak, 20.12.1890 Kohtla v, Virumaa – 14.12.1957 Uppsala
Alates 17.12.1919 (Jaan Lõo asemel)
Astus tagasi 23.01.1920, teda asendas Eduard Kübarsepp

Hans Nurk, 15.06.1889 Tarvastu v, Viljandimaa – 17.11.1944 Tallinn

Mats Nõges, 26.08.1879 Viljandi v, Viljandimaa – 21.08.1973 Viljandi

Aleksander Oinas, 28.12.1887 Tartu – 03.03.1942 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Siseminister (09.05.–18.11.1919)

Lui Olesk, 12.10.1876 Kavastu v, Tartumaa – 19.02.1932 Tartu
I abiesimees (23.04.–10.10.1919)
Kohtuminister (09.10.–18.11.1919)
Töö-, hoolekande- ja siseminister (26.10.1920–25.01.1921)

August Onton, 24.10.1881 Kohtla v, Virumaa – 14.08.1965 Kohtla–Järve

Hans Orav, 27.07.1882 Pärnumaa – ?
Alates 07.10.1919 (Aleksander Velvelti asemel)

Juhan (Johannes) Ostrat, 05.03.1883 Kudina v, Tartumaa – 22.02.1957
Alates 19.12.1919 (Juhan Ainsoni asemel)
Astus tagasi 22.01.1920, teda asendas Jaan Sitska

Johannes Paalberg, 25.01.1883 Liigvalla v, Järvamaa – 10.10.1949 Väinjärve v, Järvamaa
Astus tagasi 11.05.1919, teda asendas Julius Reintam

Jaan Pakk, 1877 – 09.04.1948 Peningi v, Harjumaa
Alates 15.11.1919 (Gustav Grünvaldi asemel)

Kaarel (Karl) Parts, 05.06.1873 Arula v, Tartumaa – 05.12.1940 Tartu (hukkus vangistuses)
Astus tagasi 11.12.1919, teda asendas Heinrich Tats

Christoph Peiker, 29.12.1888 – 15.07.1924 Tallinn

Ferdinand Peterson (Petersen), 13.03.1887 Lehtse v, Järvamaa – 18.02.1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA
Alates 04.11. 1919 (Mihkel Juhkami asemel)

Ants (Anton, Hans) Piip, 28.02.1884 Tuhalaane v, Viljandimaa – 01.10.1942 Nõrobi laager, Molotovi (Permi) obl
Välisminister (09.10.–18.11.1919), peaminister (26.10.–20.12.1920), sõjaminister (26.10.1920–25.01.1921)

Jaan Piiskar, 11.02.1883 Vastemõisa v, Viljandimaa – 19.12.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Alates 03.05.1919 (Theodor Koigi asemel)

Johan (Juhan) Pitka, 19.02.1872 Võhmuta v, Järvamaa – ??.09.1944 Eesti
Astus tagasi 28.05.1919, teda asendas August Sternfeldt

Jakob Ploompuu, 11.10.1872 Kolga, Harjumaa – 13.09.1948 Kolga v, Harjumaa
Alates 12.03.1920 (Karl Kirpi asemel)

Johann Ploompuu, 04.08.1867 Kiiu v, Harjumaa – 11.12.1943 Harku v, Harjumaa

Theodor Pool, 08.12.1890 Tori v, Pärnumaa – 25.08.1942 Sverdlovsk (hukati)
Põllutöö- ja toitlusminister (09.05.–18.11.1919), põllutööminister (18.11.1919–30.07.1920; 26.10.1920–25.01.1921)

Jaan (Ivan) Poska, 24.01.1866 Laiuse v, Tartumaa – 07.03.1920 Tallinn
Teda asendas alates 09.03.1920 Karl Kirp
Välisminister (09.05.–20.09.1919)

Helmi Press (Jansen), 15.03.1889 Viljandi – 05.03.1960 Tallinn

Hans Priimägi, 28.02.1880 Keeni v, Tartumaa – ?
Alates 22.05.1919 (Jaan Uri asemel)
Astus tagasi 26.08.1919, teda asendas Jaan Järve

Jakob Puss, 14.10.1894 Lümanda v, Saaremaa – ?
Alates 25.10.1919 (Tõnu Talbaku asemel)

Georg Puusepp, 03.02.1869 – 26.10.1937 Narva
Astus tagasi 23.04.1919, teda asendas Peeter Londo

Peeter Siegfried Põld, 12.07.1878 Jõhvi v, Virumaa – 01.09.1930 Tartu
Astus tagasi 11.12.1919, teda asendas Eduard Birkenberg

Johannes Põllupüü, 01.11.1889 Kiviloo v, Harjumaa – 20.10.1946 Älmeboda, Rootsi
Alates 18.08.1920 (Gustav Küjeni asemel)

Johanna Päts, 17.12.1890 Tallinn – 13.11.1977 Toronto

Konstantin Päts, 23.02.1874 Tahkuranna v, Pärnumaa – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl

Voldemar Päts, 19.07.1878 Tahkuranna v, Pärnumaa – 27.06.1958 Toronto

Hans Pöhl, 15.08.1876 Sutlepa v, Läänemaa – 22.01.1930 Tallinn

Mait Püümets (Püümann), 11.07.1882 Peningi v, Harjumaa – 23.01.1965 Tallinn

Jaan Raamot, 09.08.1873 Vigala v, Läänemaa – 05.01.1927 Jäneda, Järvamaa
Alates 23.04.1919 (Eduard Aule asemel)

Karl Rand, 1880 – ?
Alates 05.05.1920 (Johannes Rätsepa asemel)

Nikolai Raps, 1879 – ?
Alates 24.10.1919 (Jüri Uustalu asemel)
Astus tagasi 13.11.1919, teda asendas August Reeben

Anton Ratasepp, 1881 – ?
Alates 09.08.1919 (August Tibari asemel)

Märt (Mart) Raud, 23.07.1878 Õisu v, Viljandimaa – 04.07.1952 Krasnojarski krai
Alates 18.06.1919 (Anton Martinsoni asemel)

Hugo Viktor Paul Raudsepp, 10.07.1883 Vaimastvere v, Tartumaa – 16.09.1952 Taišeti laager, Irkutski obl
II abisekretär (23.04.1919–20.12.1920)

August Reeben, 11.11.1888 Vana-Kuuste v, Tartumaa – 19.01.1973 Tartu
Alates 14.11.1919 (Nikolai Rapsi asemel)
Astus tagasi 16.12.1919, teda asendas Rudolf Koil

August Rei, 22.03.1886 Pilistvere v, Viljandimaa – 29.03.1963 Stockholm
Esimees (23.04.1919–20.12.1920)

Johannes Reintalu (Reinthal), 31.03.1875 Kurista v, Viljandimaa – 01.04.1945 Tallinn
Alates 23.04.1919 (Eduard Hubeli asemel)

Julius Eduard Reintam, 27.01.1883 Kernu v, Harjumaa – 03.07.1965 Nissi kn, Harju raj
Alates 12.05.1919 (Johannes Paalbergi asemel)

Marie Reisik, 06.02.1887 Kilingi-Nõmme – 03.08.1941 Tallinn

Eduard Rosenvald, 08.10.1877 Keila khk, Harjumaa – ?

Peeter Ruubel, 13.10.1885 Kaarli v, Viljandimaa – 24.12.1957
Alates 07.10.1919 (Karl Saare asemel)

Johannes Rätsep, 1878 Mahu v, Virumaa – ?
Alates 16.04.1920 (Peeter Karini asemel)
Astus tagasi 04.05.1920, teda asendas Karl Rand

Karl-August Saar, 12.08.1887 Vao v, Virumaa – 30.11.1941 Sverdlovski obl (hukati)
Astus tagasi 06.10.1919, teda asendas Peeter Ruubel

Aleksander Schipai (Šipai), 08.08.1890 Peterburi – 01.05.1942 Turinsk, Sverdlovski obl
Alates 22.05.1919 (Oskar Kallase asemel)

Arnold Paul Schulbach (Süvalep), 18.04.1888 Avinurme v, Tartumaa – 23.06.1968 Tallinn

Gustav Seen, 30.03.1871 Urvaste v, Võrumaa – 11.04.1943 Viljandi
Alates 22.10.1920 (Eduard Birkenbergi asemel)

Julius Friedrich Seljamaa, 08.04.1883 Sindi v, Pärnumaa – 17.06.1936 Tallinn
I abiesimees (10.10.1919–20.12.1920)

Johannes Semper, 22.03.1892 Tuhalaane v, Viljandimaa – 21.02.1970 Tallinn
Astus tagasi 06.09.1920, teda asendas Karl Oskar Freiberg (Kurmiste)

Jaan Sitska, 16.02.1867 Tali v, Pärnumaa – 31.05.1937 Tallinn
Alates 23.01.1920 (Juhan Ostrati asemel)

Aleksei Sorokin, 17.03.1888 Tallinn – 01.04.1933 Tallinn

Georg Rudolf Stackelberg, 12.10.1872 Salla v, Virumaa – 15.03.1934 Küti v, Virumaa
Alates 27.01.1920 (Johannes Meieri asemel)

August Voldemar Sternfeldt, 10.12.1884 Mäksa v, Tartumaa – ?
Alates 29.05.1919 (Johan Pitka asemel)

Otto August Strandman, 30.11.1875 Undla v, Virumaa – 16.02.1941 Kadrina

Jakob Sõnajalg, 03.11.1887 Mäo v, Järvamaa – 04.05.1947 Paide
Alates 07.10.1919 (Johannes Lehtmani asemel)

Eduard Säkk, 01.02.1875 Narva – 12.10.1943 Novosibirski obl
Teedeminister (18.11.1919–30.07.1920)

Johannes-Friedrich Zimmermann, 10.05.1882 Pajusi v, Viljandimaa – 24.08.1942 Sverdlovsk (hukati)
Astus tagasi 04.11.1919, teda asendas Eduard Kansman

Tõnu Talbak, 20.06.1888 Kolga v, Harjumaa – ?
Alates 23.04.1919 (Jaan Letneri asemel)
Astus tagasi 25.10.1919, teda asendas Jakob Puss

Nikolai Talts, 26.11.1890 Laiksaare v, Pärnumaa – 26.01.1949 Tallinn

Heinrich Tats, 26.02.1878 Abja-Vanamõisa v, Pärnumaa – 15.05.1940 Rajangu v, Pärnumaa
Alates 12.12.1919 (Kaarel Partsi asemel)
Astus tagasi 28.09.1920, teda asendas Christian Brüller

Jaan Teemant, 24.09.1872 Vigala v, Läänemaa – 24.07.1941 Tallinn

Anna Tellman (Tõrvand), 28.07.1886 – 23.08.1953 Molotovsk, Molotovi (Permi) obl
Alates 07.10.1919 (Mihkel Varriku asemel)

August Tibar, 24.07.1888, Viljandimaa – ?
Astus tagasi 08.08.1919, teda asendas Anton Ratasepp

Viktor Tomberg (Tarmas), 19.11 1891 Tori v, Pärnumaa – ?

Karl Heinrich Tomingas (Toomingas), 22.05.1892 Sindi v, Pärnumaa – 13.02.1969 Leningrad
Astus tagasi 07.09.1920, teda asendas Verner Nerep

Aleksander Tulp, 05.03.1883 Tallinn – ??.04.1952 Volhovi raj, Leningradi obl

Jaan Tõnisson, 22.12.1868 Viljandi v, Viljandimaa – (surmaotsus 02.07.1941 Tallinnas)
Peaminister (18.11.1919–30.07.1920; 30.07.1920–26.10.1920)

Artur Uibopuu, 12.01.1879 Sooru v, Tartumaa – 02.04.1930 Tallinn

Jüri Uluots, 13.01.1890 Kirbla v, Läänemaa – 09.01.1945 Stockholm

Jaan Uri, 19.09.1875 Kambja v, Tartumaa – 14.01.1942 Lesnoi, Kirovi obl
Astus tagasi 21.05.1919, teda asendas Hans Priimägi

Jüri Uustalu, 31.01.1889 Massu v, Läänemaa – 25.11.1973 Haapsalu
Astus tagasi 23.10.1919, teda asendas Nikolai Raps

Jaan Vain, 14.11.1886 Kõo v, Viljandimaa – ??.03.1942

Mihkel Varrik (Warrik), 09.09.1879 Rannu v, Tartumaa – 08.01.1967 Toronto
Astus tagasi 06.10.1919, teda asendas Anna Tellman

Aleksander August Veiderman (Veiderma), 07.04.1888 Vaikna v, Läänemaa – 23.02.1972 Tallinn

Aleksander Veiler, 16.03.1887 Aleksandri v, Harjumaa – 17.10.1950 Toronto

Aleksander Velvelt, 03.02.1897 Pihtla v, Saaremaa – 14.02.1967 Kohtla–Järve
Astus tagasi 06.10.1919, teda asendas Hans Orav

Arnold Vesterberg, 14.12.1878 Tallinn – ? (emigreerus USAsse)

Jakob Westholm (Vestholm), 11.05.1877 Palmse v, Virumaa – 09.03.1935 Tallinn
II abiesimees (21.11.1919–20.12.1920)

Eduard Vilde, 04.03.1865 Avanduse v, Virumaa – 26.12.1933 Tallinn
Astus tagasi 27.05.1920, teda asendas Alma Ast-Anni

Karl Johannes Virma, 17.03.1879 Tallinn – 19.11.1942 Kirovi vangla

Karl Johannes August Väli, 22.01.1882 Rapla v, Harjumaa – ??.05.1925 Tallinn
Astus tagasi 24.07.1919, teda asendas Nikolai Maim

„Oli pisut kummaline too esimene Eesti parlament. Ilma kogemusteta ja töötraditsioonita. Seadusi (kui neid üldse seadusteks nimetada) töötati välja üldkoosolekul ja võeti vastu ühelainsal lugemisel. Eelnõude kavasid tuli iseäranis rohkesti prof. Piip’ilt, kes neid Petrogradi ja Tallinna vahet sõites vagunis valmis klopsis. Koosolekud ise kandsid vahel ägedat iseloomu, milleks eriti kaks meest põhjust andsid: J. Tõnisson ja A. Vallner.“

Karl Ast. Maapäev : momente 1917. aastast. – Mälestused iseseisvuse võitluspäivilt. I. Tallinn, 1927, lk. 77.

Maanõukogu otsus oma tegevuse lõpetamise kohta

ERA

2. mai – valitsuse määrusega kehtestati Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti mark

9. mai – ametisse astus Otto Strandmani juhitud valitsus
(09.05.1919–18.11.1919)

peaminister ja sõjaminister – Otto Strandman
siseminister –  Aleksander Oinas kuni 18.07.1919
Aleksander Hellat alates 25.07.1919 (puudub fotolt)
põllutöö- ja toitlusminister – Theodor Pool
välisminister – Jaan Poska kuni 20.09.1919
Ants Piip alates 09.10.1919
haridusminister – Johannes Kartau
töö- ja hoolekandeminister – Anton Palvadre
kohtuminister – Jüri Jaakson kuni 20.09.1919
Lui Olesk alates 09.10.1919
kaubandus-, tööstus- ja teedeminister – Nikolai Köstner (puudub fotolt)
rahaminister – Juhan Kukk

„Eilane päev andis 700-aastase kannatuse ja ootuse aja eest Eesti rahvale väärilise tasu. Väliselt võiks eilast päeva Asutavas Kogus võrrelda avamisepäevaga, hingeliselt tundus ta veel sügavam, jäädavam. Siis oli pidupäev, mis õhutas julgustavaid lootusi, kuna töö vili alles teadmatuses heljus. Eila nägime ja tundsime seda tööd hiilgaval, paremal tuleviku nurgakivi näol, nägime valminema rahva saatust ammu ihaldatud kujul. Eila astus Eesti rahvas iseseisvalt kultuurilisele arenemise teele, sellele edenemise teele, mis ajaloos riikisid loonud ja koos hoidnud.“

Vaba Maa, 20. mai.

4. juuni – Asutav Kogu võttis vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra“. Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu

19. juuni – Eesti välisdelegatsioon andis Pariisis rahukonverentsi esimehele avalduse, milles taotleti Eesti tunnustamist

19.–23. juuni – toimus Võnnu (Cēsise) lahing, kus Eesti väed saavutasid võidu sakslaste Landerswehri ja Rauddiviisi üle

Meie wäerinna seisukord
Päewaleht, 25. juuni

3. juuli –  Riia lähedal Strazdumuiža (Strasdenhofi) koolimajas sõlmiti Eesti ja Landeswehri vägede vahel leping sõjategevuse lõpetamise kohta

Strazdumuiža (Strasdenhofi) koolimaja

Johannes Tõrs. Rünnak : Eesti Vabadussõja ainetel. [Tallinn], 2008.

9. juuli – kehtima hakkas Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord, mis oli kolmas Eesti omariiklust konstitueeriv õigusakt. Eelnevad olid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) otsus kõrgemast võimust (28. (15.) november 1917. a.) ja Päästekomitee poolt välja kuulutatud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (23. veebruar 1918. a.)

14.–15. september – Tallinnas toimus Balti riikide I konverents, kus Soome, Eesti, Läti ja Leedu otsustasid taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venemaaga

17.–18. september – Pihkvas toimus Eesti-Vene rahukõneluste nõupidamine, mis lõppes tulemusteta. Eesti esindajatena võtsid osa saatkonna esimehena Ado Birk, liikmetena Julius Seljamaa, Mait Püüman, polkovnik Jaan Rink ning välisministeeriumist Aleksander Schipai ja Nikolai Maim. Vene delegatsiooni juhtis Leonid Krassin

19. september – Asutava Kogu määrusega kehtestati Eestis üldine koolikohustus nelja õppeaasta ulatuses vanuseastmele 9–14 eluaastat

10. oktoober – Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. Poolt hääletas 63, vastu 9, erapooletuks jäi 1 saadik, hääletamisest ei võtnud osa 20, puudus 27 saadikut. Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna saadikud hääletasid vastu

Asutav Kogu. Maaseadus kolmandal lugemisel vastuvõetud
Vaba Maa, 11. oktoober

21. oktoober – Asutav Kogu võttis vastu Riigikohtu seaduse

21. oktoober – Asutav Kogu võttis vastu rahvahääletuse ja rahva algatusõiguse seaduse

30. oktoober – Asutav Kogu valis riigikohtunikud. Riigikohtu esimeheks sai Karl Parts

 

Karl Parts

18. november – ametisse astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus
(18.11.1919–28.07.1920)

peaminister – Jaan Tõnisson
välisminister – Ado Birk
siseminister – Aleksander Hellat
kohtuminister – Jüri Jaakson
sõjaminister – August Hanko
rahaminister – Juhan Kukk
kaubandus- ja tööstusminister – Nikolai Köstner kuni 15.04.1920
põllutööminister – Theodor Pool
haridusminister – Konstantin Treffner
teedeminister – Eduard Säkk
töö- ja hoolekandeminister – Anton Palvadre
toitlusminister – Jaan Kriisa

 

1. detsember – toimus Tartu Ülikooli ametlik avamine Eesti rahvusliku ülikoolina. Tööd alustas 7 teaduskonda (arsti, filosoofia, loomaarsti, matemaatika-loodusteaduse, põllumajanduse, usu, õiguse) ja 74 õppejõudu, tudengeid oli 351

Emakeelse ülikooli avaaktus

Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu, 2007.

5. detsember – algasid rahukõnelused Nõukogude Venemaaga

Tartu rahuläbirääkimised. Vasakul Eesti, paremal Venemaa delegatsioon

Mirko Harjula. Eesti 1914–1922 : maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. Tallinn, 2011.

17. detsember – Asutav Kogu võttis vastu perekonnanime muutmise seaduse

31. detsember –  Eesti rahudelegatsiooni juht Jaan Poska ja Vene SFNV delegatsiooni juht Adolf Joffe kirjutasid Tartus alla vaherahukokkuleppele. Parafeeriti kokkulepped vastastikuse tunnustamise, riigipiiride ja sõjaliste tagatiste kohta. Kokkulepe jõustus 3. jaanuaril 1920