1920

Eesti Asutav Kogu
23. aprill 1919 20. detsember 1920

 

2. veebruar – allkirjastati rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel

Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel

Rahulepingu kinnitamise seadus esimesel lugemisel
Tallinna Teataja, 11. veebruar

Eesti ja Venemaa vaheline piir

9. juuni – Asutav Kogu võttis vastu seisuste kaotamise seaduse

15. juuni – Asutav Kogu võttis vastu Eesti põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja – rahvas – sai oma tahet ellu viia parlamendivalimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Riigi esinduskoguks sai ühekojaline 100 liikmega Riigikogu. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu ning valitsus oli parlamendi ees vastutav

Eesti Vabariigi põhiseadus

Põhiseaduse wastuwötmise puhul
Tallinna Teataja, 22. juuni

2. juuli – Asutav Kogu võttis vastu Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahva algatamise õiguse seaduse

Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahva algatamise õiguse seadus

28. juuli – Ado Birgi valitsus, võimu üle ei võtnud, tööd jätkas Tõnissoni valitsus

peaminister – Ado Birk
välisminister – Karl Pusta
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
põllutööminister – Theodor Pool
toitlusminister – Gustav Viard
haridusminister – Nikolai Kann
töö- ja hoolekandeminister – Adam Bachman (Randalu)
kaubandus- ja tööstusminister – Viktor Pihlak
kohtuminister – Jüri Jaakson
rahaminister – Tõnis Vares
sõjaminister – Aleksander Tõnisson
teedeminister – Aleksander Bürger (Pürge)

30. juuli – ametisse astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus
(30.07.1920–26.10.1920)

peaminister – Jaan Tõnisson
välisminister – Ado Birk
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
kohtuminister – Jüri Jaakson
sõjaminister – Aleksander Tõnisson
rahaminister – Tõnis Vares
kaubandus- ja tööstusminister – Oskar Johannes Wirkhaus (Virkhaus)
põllutööminister – August Kerem
haridusminister –  Friedrich (Priit, Priidu) Sauer (Saue)
teedeminister – Aleksander Bürger (Pürge)
töö- ja hoolekandeminister – Adam Bachmann (Randalu)
toitlusminister – Jaan Kriisa

Jaan Tõnisson

19. oktoober – sõlmiti Eesti-Läti piirileping

26. oktoober – ametisse astus Ants Piibu juhitud valitsus
(26.10.1920–25.01.1921)

riigivanem – Ants Piip alates 20.12.1920
peaminister kuni 20.12.1920
sõjaminister ja välisministri kt alates 14.01.1921
välis- ja kohtuminister – Otto Strandman kuni 14.01.1921
töö-, hoolekande- ja siseminister – Lui Olesk
kaubandus-, tööstus- ja teedeminister – Juhan Kukk
rahaminister – Karl Baars
kohtuministri kt alates 14.01.1921
haridusminister – Jüri Annusson
põllutööminister – Theodor Pool
toitlusminister – Peet Johanson

27.–29. november – toimusid Riigikogu I koosseisu valimised

Eesti Tööerakond (22 kohta), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (18), Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (11), Eesti Rahvaerakond (10), Kristlik Rahvaerakond (7), Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu (5), Saksa-Balti Erakond (4), Majandusrühm (1), Vene Rahvuslik Liit Eestis (1)

 

20. detsember – Asutav Kogu lõpetas tegevuse

Asutava Kogu töö lõpupäeval
Vaba Maa, 20. detsember

Asutava Kogu liikmeskonnast käis läbi kokku 173 isikut, neist 9 naist. Liikmetest 31 ehk 18% olid olnud ka Maapäeva liikmed. Asutava Kogu liikmete keskmine vanus nende esimesel tööpäeval oli 36 eluaastat

Asutav Kogu võttis vastu 43 seadust, 23 määrust, 352 otsust, 16 eelarvet ja 3 muud akti

„Vaadates tagasi, tuleb tähendada, et Asutav Kogu on lahendanud tema peale pandud ülesanded. Sest Asutav Kogu andis meile Põhiseaduse ja administratiiv- ja kohtuaparaadid, peale selle aga hävitas meil keskaegse feodalismi – suured mõisad, radikaalse maareformi kaudu.“

Ants Piip. Asutava Kogu pärandus. Vaba Maa, 23. aprill 1929.