1927

Riigikogu III koosseis
15. juuni 1926 – 14. juuni 1929

 

4. märts – Riigikogu kinnitas ametisse kolmanda Jaan Teemanti juhitud valitsuse
(04.03.–09.12.1927)

riigivanem – Jaan Teemant
välisminister – Friedrich Karl Akel kuni 11.11.1927
välisminister – Aleksander Hellat alates 11.11.1927
siseminister – Jaan Hünerson
põllutööminister – Oskar Köster
haridusminister – Jaan Lattik
töö- ja hoolekandeminister – Jaan Masing
kaubandus-tööstusminister – Karl-Ferdinand Kornel
kohtuminister – Otto Tief
rahaminister – Leo Sepp
sõjaminister – Nikolai Reek
teedeminister – August Kerem

Uus valitsus loodud
Vaba Maa, 6. märts

31. märts – Läti välisminister Fēlikss Cielēns ja Eesti saadik Lätis Julius Seljamaa kirjutasid alla deklaratiivsele protokollile Eesti ja Läti piiri lõpliku kindlaksmääramise asjus

3. mai – Riigikogu võttis vastu välislaenu seaduse, millega volitati valitsust raha- ja pangareformi teostamiseks välislaenu võtma

Riigikogu võttis vastu Eesti Panga põhikirja ja rahaseaduse. Rahaseadus kehtestas Eesti raha nimetusteks „kroon“ ja „sent“. Ühe krooni väärtus võrdus 0,403226 grammi puhta kulla väärtusega

„Üks suurematest seadustest, mis erikomisjonis läbivaatamisel oli, on Eesti panga põhikiri – Eesti panga põhikirja muutmine. Käesolevas seaduseelnõus muudetakse Eesti panga põhikiri selles mõttes, et ta puht emissioonipangaks muutub. Rõhku on pandud selle peale, et Eesti pank põhikirja kaudu oleks nii piiratud omas tegevuses, et ta ainult emissioonipanga ülesandeid täidaks. Tähendab, ta peaülesanne on omalt poolt väljalastud pangatähtede kurssi alles hoida.“

August Jürman. III Riigikogu III istungjärk, protokoll nr. 73, 25. aprill 1927.

„Mis puutub veel rahaüksuse nimetusse, siis on meil endisest ajast olemas rahvapäraseid nimetusi, kõrvale jättes kõik kullarid ja kuldarid, mis vastuvõtmatud. Nimelt on olemas „kross“ ja „penn“. Kross ei kõlbaks hästi, ta kõla ei ole meeldiv. Kui lühendada krossi ja krooni, siis tuleb mõlemal juhtumisel „kr.“ välja. Nii et juba sellepärast kross ei kõlbaks. On veel teine nimetus olemas, /---/, see on „penn“. „Penn“ oleks hea nimetus. Igatahes ei või tähelepanematalt mööda minna kõigist võimalikkudest ja sealjuures vastuvõetavatest nimetustest, et keegi ei võiks pärast etteheiteid teha, et siin ei ole küllalt kaalutud. Sellepärast teeksin ma ettepaneku, et selle läbi võimalus antaks lõpuliku enamusega otsustada – „sendi“ asemele võtta „penn“. “

Leopold Raudkepp. III Riigikogu III istungjärk, protokoll nr. 76, 29. aprill 1927.

13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussammas (skulptor Ferdinand Sannamees, arhitekt Anton Soans)

Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärgi avamine

Artur Taska. Eesti hävitatuid ja hävimatuid mälestusmärke. Lund, 1986.

9. detsember – Riigikogu kinnitas ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse
(09.12.1927–04.12.1928)

riigivanem – Jaan Tõnisson
välisminister – Hans Rebane
siseminister – Jaan Hünerson
põllutööminister – Oskar Köster
haridusminister – Alfred Julius Mõttus
töö- ja hoolekandeminister – Karl-Johannes Soonberg (Soonpää)
kaubandus-tööstusminister – Johan Holberg
kohtuminister – Tõnis Kalbus
rahaminister – Anton Teetsov
sõjaminister – Nikolai Reek
teedeminister – August Kerem, riigivanema asetäitja alates 14.12.1927

Jaan Tõnissoni valitsus

Valitsused ja riigimehed. Tallinn, 2018.

16. detsember – Riigikogu võttis vastu Riigi Teataja seaduse

 

Kooskõla puudub : kelle kohus on hädavajalikkude seaduseelnõude väljatöötamine?
Vaba Maa, 25. september