1934

Riigikogu V koosseis
15. juuni 1932 – 2. oktoober 1934

 

19. jaanuar – Riigikogu võttis vastu maakondade ajutise korraldamise seaduse, mille alusel saadeti laiali maavolikogud ja maakonna esindusorganiks sai Siseministeeriumi alluvuses olev maavalitsus

Riigikogu võttis vastu riigivanema valimise seaduse

22. jaanuar – Riigikogu võttis vastu uue Riigikogu valimise seaduse

24. jaanuar – jõustus muudetud põhiseadus, mille kohaselt sai Eestist presidentaalne vabariik. Viieks aastaks valitud riigivanemal oli õigus Riigikogu laiali saata, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina seadusi. Parlament oli 50-liikmeline. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas peaministriga

Konstantin Pätsist sai peaminister riigivanema ülesannetes

Valitsuse pidulik koosolek, 24.–25. jaan. 1934. Koosolek oli pühendatud täiendatud põhiseaduse jõustumisele

EAA

 

3. märts – võeti vastu kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus, mis keelas sõjaväelastel osaleda poliitilistes ühendustes, teha poliitilist kihutustööd ja kandideerida Riigikogusse või omavalitsustesse

5. märts – linna-, alevi- ja vallavalitsustes avati valimispunktid, kus sai anda toetusallkirju riigivanemakandidaatidele. Kandidaatidena olid üles seatud:

Põllumeeste Kogud – Konstantin Päts
Rahvuslik Keskerakond ja Asunike Koondis – Johan Laidoner
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei – August Rei
Eesti Vabadussõjalaste Liit – Andres Larka

7. märts – kaitsevägede kindralstaabi ülemaks määrati kindralmajor Juhan Tõrvandi asemele kindralmajor Nikolai Reek

12. märts – Konstantin Päts korraldas sõjaväele tuginedes veretu riigipöörde. Kuueks kuuks kehtestati kaitseseisukord, kindral Johan Laidoner kinnitati kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitseülema kohusetäitjaks. Eesti Vabadussõjalaste Liit suleti, Kaitsepolitsei alustas vabadussõjalaste vahistamist

16. märts – toimus Riigikogu viimane koosolek. Riigikogu kinnitas riigivanema otsuse kaitseseisukorra kehtestamise kohta

19. märts – Riigivanem andis riigivanema ja Riigikogu valimiste edasilükkamise dekreedi

„Riigikogu tundis 1920. a. Põhiseaduse ja oma nõrkusi, ning tema IV ja V koosseisule ei olnud 1920. a. Põhiseadus sugugi enam pühaduseks. Valitseva võimu kõvendamise huvides asus Riigikogu Põhiseaduse õige vabale tõlgendamisele ning Põhiseadusele tundmatute instituutide loomisele. Nii mõeldi välja nn. quasi-dekreediõiguse andmine Vabariigi Valitsusele, volitades teda määrustega andma seadusjõulisi akte, muutma ja täiendama nende määrustega vastavaid seadusi või oma otsustega seadusi täitmata jätma. Seesuguste volituste andmisega võimaldas Riigikogu Vabariigi Valitsusel isegi muuta või täitmata jätta enda poolt vastuvõetud riigi kulude ja tulude eelarvet. Ühes niisuguses volitusseaduses nõudis Riigikogu vastava, juba jõustunud määruse esitamist Riigikogule seadusena kehtima panemiseks, teistes loobus ta sellestki nõudest.“

Johannes Klesment. Sisepoliitiline kriis ja põhiseadus. – Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk. 47.

V Riigikogust käis läbi 115 isikut, kelle seas oli kaks naist. 77 V Riigikogu liiget ehk 67% oli kuulunud ka IV Riigikogusse, 55 ehk 48% nii IV kui III Riigikogusse, 39 ehk 34% lisaks ka II Riigikogusse ja 25 ehk 22% I Riigikogusse. Kaheksateist ehk 16% oli kuulunud kõigi Eesti demokraatlikult valitud esinduskogude koosseisu ja seitse – Karl Ast, Kaarel Baars, Mihkel Martna, Aleksander Oinas, Konstantin Päts, Otto Strandman ja Jaan Tõnisson olid kuulunud kõigi esinduskogude koosseisu ehk olnud lisaks ka Maanõukogu liikmed. Riigikogu liikmete keskmine vanus V Riigikogu volituste kehtima hakkamise päeval oli 43 aastat

Riigikogu V koosseis võttis vastu 160 seadust, 11 otsust ja 8 eelarvet

25. mai – riigivanema dekreediga kehtestati algkoolide seaduse muutmine, keskkoolide ja gümnaasiumide seadus

Senine kaheastmeline (6+5=11 aastat) üldhariduskool muudeti kolmeastmeliseks (4+5+3=12 aastat), koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le

23. juuni – esmakordselt tähistati ametlikult Võidupüha

Wõitjate mälestus elab eesti rahwa hinges
Postimees, 24. juuni

Üle kogu maa laialisaadetavate Võidupüha tõrvikute pidulik süütamine Kadrioru lossi ees

Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Tallinn, 1938.

7. september – riigivanem pikendas 12. märtsil 1934 kehtima hakanud kaitseseisukorda aasta võrra. Järgnevatel aastatel kaitseseisukorra pikendamine jätkus kuni 1940. aastani

15. september – siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) teatas ajakirjanikele, et edaspidi hakkab Riigikogu kogunema ainult erakorralisteks istungjärkudeks, mis toimuksid vaid valitsuse kutsel ja valitsuse kinnitatud päevakorraga

26. september – riigivanema dekreediga asutati Valitsuse Informatsiooni- ja Propagandatalitus, mille juhiks nimetati Ants Oidermaa (Hans Oidermann)

22. september – kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner andis sundmääruse erakondade tegevuse peatamise kohta, mille kohaselt võisid nende juhatused koguneda ainult majandusküsimuste arutamiseks

28. september – toimus Riigikogu erakorraline istungjärk. Riigikogu esimeheks valiti Rudolf Penno

 

Rudolf Penno. Foto: Parikas

Riigivanema otsus Riigikogu erakorralise istungjärgu lõpetamise kohta

ERA

3. oktoober – valitsus teatas, et Riigikogu selles koosseisus enam kokku ei kutsuta. V Riigikogu volitused lõpetas riigihoidja Konstantin Päts alles 1. jaanuaril 1938, kui jõustus uus põhiseadus

Riigiwanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu
Päevaleht, 3. oktoober

22. oktoober – Konstantin Päts andis välja seaduse, mis muutis perekonnanimede eestipärastamise lihtsamaks ja maksuvabaks

18. detsember – siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) andis välja sundmääruse, mille järgi pidid ajalehekirjutised olema positiivse alatooniga ja kutsuma rahvast Eesti ülesehitamisele. Paar päeva hiljem kehtestati perioodiliste trükiste eeltsensuur. Algas nn vaikiv olek