1937

Rahvuskogu 18. veebruar – 17. august 1937

 

5. veebruar – võeti vastu uus sõjaväeteenistuse seadus. Muuhulgas jäeti sõjaväelased ilma õigusest osaleda rahvahääletusel, riigivanema, Riigikogu ja teiste rahvaesinduste valimistel

18. veebruar – toimus Rahvuskogu avakoosolek

Rahvuskogu esimene päev
Päevaleht, 18. veebruar

ESIMENE KODA – JUHATUS

Esimees: Jüri Uluots

I abiesimees: Jakob Kristelstein

II abiesimees: Heinrich-Eduard Lauri

 

TEINE KODA – JUHATUS

Esimees: Mihkel Pung

I abiesimees: Aleksander Tõnisson

II abiesimees: Anton Palvadre

 

ESIMENE KODA – LIIKMED

Aleksander Arak, 01.02.1883 Helme v, Viljandimaa – 02.12.1969

Eduard Arnover, 15.12.1899 Märjamaa (Loodna) v, Läänemaa – 26.08.1942 Sõktõvkar, Komi ANSV

Taavet (David) Avarmaa (Akermann), 22.09.1900 Tahkuranna v, Pärnumaa – 01.10.1982 Haapsalu

Kaarel (Karl) August Eenpalu (Einbund), 28.05.1888 Vesneri v, Tartumaa – 27.01.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Siseminister (25.08.1934–09.05.1938)
Peaministri asetäitja (27.08.1934–09.05.1938)

Ernst Haabpiht (Habicht), 21.08.1898 Helme v, Viljandimaa – 04.05.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Mihkel Hansen, 29.12.1904 Lelle v, Pärnumaa – 20.11.2004 Toronto

Johan Hansing, 10.10.1888 Narva – 24.07.1941 Sverdlovski obl

Jaan Järve, 23.09.1896 Ulila v, Tartumaa – 13.02.1945 Freudenstadt, Saksamaa

August Jürima (Jürman(n)), 08.02.1902 Pajusi v, Viljandimaa – 09.01.1947 Erlangen, Saksamaa

August Jürima (Jürman(n)), 22.08.1887 Vaimastevete v, Tartumaa – 15.08.1942 Vjatka laager, Kirovi obl

Mihkel (Mihail) Jüris (Jürisson), 11.09.1907 Hellamaa v, Muhumaa – 22.10.1997 Stockholm

Juhan (Johann) Kaarlimäe (Karlsberg), 21.11.1901 Vana-Vändra v, Pärnumaa – 05.02.1977 Raikküla kn, Rapla raj

Valter-Gerhard Kadarik (Freimann), 25.07.1898 Juuru v, Harjumaa – 11.07.1975 Juuru kn, Rapla raj

Jakob Kalju, 29.03.1903 Järvesuu v, Petserimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl

Jakob Kalle, 09.04.1896 – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Alo (Aleksander-Oskar) Karineel (Kornel(l)), 14.01.1892 Vastse-Antsla v, Võrumaa – 02.04.1942 Suhhobezvodnaja jaam, Gorki obl (hukati)

Karl Ferdinand Karlson, 16.03.1875 Laeva v, Tartumaa – 14.11.1941 Verhoturje, Sverdlovski obl

Oskar Kask, 07.01.1898 Pärnu – 13.04.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Sotsiaalminister (16.03.1936–09.05.1938)

Artur Leonhard Kasterpalu, 14.07.1897 Jõgisoo v, Läänemaa – 02.06.1942 Sverdlovsk (hukati)

Tõnis Kint (Kind), 17.08.1896 Taevere v, Viljandimaa – 05.01.1991 Örnsköldsvik, Rootsi

August Kohver (Koffer), 01.01.1889 Vana-Kariste v, Võrumaa – 19.08.1942, Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl

Jaan Kokk, 20.12.1903 Mõniste v, Võrumaa – 10.04.1942 Sverdlovski vangla (hukati)

Lembit (Vassil) Kolk, 05.10.1907 Muhu-Suure v, Muhumaa – 13.04.2003 Toronto

Karl (Kaarel) Eduard Kompus, 03.04.1903 Kambja v, Tartumaa – 25.08.1942 Sverdlovski obl (hukati)

Evald Konno, 13.02.1897 Tartu – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Valter Krimm, 21.12.1902 Undla v, Virumaa – ??.08.1944 (jäi omakaitseväelasena rindel kadunuks)

Jakob Kristelstein, 16.05.1889 Kadrina khk, Virumaa – 31.05.1968 Tallinn
Esimese Koja I abiesimees

Kustav (Gustav) Aleksander Kurg, 03.03.1902 Nehatu v, Harjumaa – 27.11.1992 Toronto

Mih(h)ail Kurtschinski (Kurtschinsky), 12.10.1876 Kaluuga kub, Venemaa – 12.06.1939 Tartu

Peeter Kõpp, 03.04.1888 Kärstna v, Viljandimaa – 20.08.1960 Chicago

August Laur, 09.10.1886 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 08.05.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl

Heinrich Eduard Lauri, 11.12.1890 Paasvere v, Virumaa – 08.02.1942 Lesnoi, Kirovi obl
Esimese Koja II abiesimees

August Lepik (Leppik), 06.02.1881 Avanduse v, Virumaa – 27.02.1955 Eesti

Arthur Alexander Linari (Linholm), 12.01.1903 Tallinn – 25.10.1983 Toronto

Oskar Lõvi, 06.02.1903 Tallinn – 02.09.1942 Sverdlovsk (hukati)

August Miljan, 07.09.1889 Pilkuse v, Tartumaa – 25.08.1973 Tartu

Alfred Julius Mõttus, 12.09.1886 Taheva v, Võrumaa – 04.10.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl

Alfred Mäeloog, 08.09.1885 Tartu – 06.01.1955 Sydney

August Mälk, 04.10.1900 Lümanda v, Saaremaa – 19.12.1987 Stockholm

Enn (Nikolai) Nurmiste (Neuhaus), 13.07.1894 Tallinn – 03.03.1968 Tallinn

Ants (Hans) Oidermaa (Oidermann), 02.12.1891 Sauga v, Pärnumaa – (surmaotsus 02.07.1941 Tallinn, Nõukogude võimu poolt)

Ludvig Ojaveski (Mühlbach), 26.04.1892 Kõnnu v, Harjumaa – 06.08.1940 Tallinn – Nõmme (enesetapp)

Aleksander Ossipov, 26.08.1890 – 21.12.1941 Kirov (hukati)

Jüri (Georg) Ottas, 14.10.1885 Vana-Kuuste v, Tartumaa – 13.04.1942 Kirovi obl

Johannes Paabusk (Pabusk), 09.06.1891 Räpina v, Võrumaa – ?

Karl Eduard Pajos (Pajus), 02.07.1894 Rakvere v, Virumaa – 23.05.1953 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl

Johannes Perens, 26.09.1906 Torgu v, Saaremaa – 25.12.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl

Juhan (Johannes) Piirimaa (Preimuth), 09.02.1898 Püssi v, Virumaa – ?

Johan (Juhan) Pitka, 19.02.1872 Võhmuta v, Järvamaa – ??.09.1944 Eesti

Otto Pukk, 29.11.1900 Kihelkonna v, Saaremaa – 14.02.1951 Stockholm

Karl Puusemp, 21.10.1903 Tähtvere v, Tartumaa – 18.06.1978 Türi

Otto-Rudolf Pärlin, 14.08.1887 Torma v, Tartumaa – 18.08.1964 Tartu

Viktor Päts, 18.04.1906 Pärnu – 04.03.1952 Moskva (Butõrka vangla)

Eduard Riisman(n) (Riisna), 06.03.1898 Juuru v, Harjumaa – 02.11.1990 Toronto

Ants (Hans Reinhold) Roos, 06.04.1885 Paide – 11.04.1962 New York

Vladimir Roslavlev, 26.03.1880 – 1945

Martin (Mart) Rõigas, 22.10.1908 Abja v, Pärnumaa – 13.07.1941 Vara v, Tartumaa (mõrvati punaarmeelaste poolt)

Mihkel Rõuk, 05.09.1891 Kabala v, Viljandimaa –  25.09.1941 Sverdlovski obl

Johan-Oskar Rütli, 19.12.1871 Ahja v, Tartumaa – 24.07.1949 Augsburg, Saksamaa

Karl Theodor Saarmann, 19.01.1893 Tallinn – 03.04.1948 Tallinn

Karl Selter, 24.06.1898 Kapu v, Järvamaa – 31.01.1958 Genf
Majandusminister (21.10.1933–09.05.1938)

Oskar Silde, 25.08.1900 Käina v, Hiiumaa – 12.01.1996 Tallinn

Oskar Albert Suursööt, 30.05.1893 Saku v, Harjumaa – 1950 Magadan

Priit (Friedrich) Suve (Zube), 31.03.1901 Uulu v, Pärnumaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl

Toomas Takjas (Takkias), 06.03.1900 Kalvi v, Virumaa – 22.09.1987 Rakvere

Hendrik Tallo, 11.09.1893 Talli v, Pärnumaa – 09.05.1938 Kilingi-Nõmme

Nikolai Talts, 26.11.1890 Laiksaare v, Pärnumaa – 26.01.1949 Tallinn
Põllutööminister (21.10.1933–11.09.1937)

Herbert (Henn) Treial, 15.10.1905 Haaslava v, Tartumaa – 19.11.1941 Tartu (hukati Saksa võimu poolt)

Jaan Treumann, 11.03.1881 Hanila v, Läänemaa – 03.03.1941 Tartu

Mihkel Truusööt, 05.11.1903 Kloostri v, Harjumaa – 23.03.1993 Rootsi

Artur Tupits, 08.10.1892 Puurmani v, Tartumaa – 28.10.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl

Anton Uesson, 12.01.1879 Haimre v, Läänemaa – 13.04.1942 Sverdlovsk (hukati)

Jüri Uluots, 13.01.1890 Kirbla v, Läänemaa – 09.01.1945 Stockholm
Esimese Koja esimees

Juhan Uuemaa (Neumann), 24.07.1903 Hummuli v, Viljandimaa – 10.04.1942 Kirov (hukati)

August Vann, 23.10.1884 Varbola v, Harjumaa – 06.02.1942 Sverdlovsk (hukati)

Richard Veermaa (Vreeman), 26.05.1901 Lasva v, Võrumaa – 19.02.1942 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl

Aleksander August Veiderma (Veiderman(n)), 07.04.1888 Vaikna v, Läänemaa – 23.02.1972 Tallinn

Mihkel-Voldemar Vellema (Velberg), 04.02.1889 Pada v, Virumaa – 06.04.1948 Tartu

Värdi (Ferdy) Velner, 27.09.1907 Sangaste v, Tartumaa – 14.09.1992 Tartu

Julius Voolaid (Vollmann), 26.06.1900 Tapa – 14.02.1966 Tallinn

 

TEINE KODA – LIIKMED

Friedrich Karl Akel, 05.09.1871 Halliste khk, Viljandimaa – 03.07.1941 Tallinn (hukati)
Välisminister (02.06.1936–09.05.1938)

Ado Anderkopp, 18.01.1894 Massu v, Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati)

Johannes-Leopold Antik, 13.01.1885 Ulila v, Tartumaa – 1959 Tšerlaki raj

Linda Marie Eenpalu, 20.09.1890 Raadi v, Tartumaa – 04.06.1967 Pärnu

David Grimm, 24.01.1864 Peterburi – ??.07.1941 Riia

Heinrich Gutkin, 13.06.1879 Tallinn – 11.10.1941 Sverdlovski obl

Johan (Juhan) Ha(a)givang, 20.01.1878 Kasaritsa v, Võrumaa – 30.11.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Johan Holberg, 20.02.1893 Sauga v, Pärnumaa – 08.04.1978 Chicago

Jüri Jaakson, 16.01.1870 Uue-Võidu (Karula) v, Viljandimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Alma Jeets, 07.11.1896 Viljandi – 09.02.1979

Aleksander Kask, 29.11.1885 Lohusuu v, Tartumaa – 24.01.1950 Tallinn

Paul Nikolai Kogerman, 05.12.1891 Tallinn – 27.07.1951 Tallinn

Oskar Koplus, 24.04.1909 – 17.11.1975 Tallinn

Hugo Villi Kukke, 01.03.1898 Pala v, Tartumaa – 03.08.1942 Sverdlovsk (hukati)

Eduard Laaman, 12.02.1888 Samruki Eesti asundus, Krimm – 01.09.1941 Kirovi obl (hukati)

Kaarel (Karl) Liidak (Liideman), 12.11.1889 Sindi v, Pärnumaa – 16.01.1945 Nuia

Karl Luik, 12.07.1883 Koikküla v, Võrumaa – 05.03.1948 Tobolsk

Jüri Marksoo (Markson), 10.08.1876 Hal(l)inga v, Pärnumaa – 03.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl

Aleksander Naeres (Naeris), 19.07.1885 Martna v, Läänemaa – 29.06.1942 Tavda, Sverdlovski obl

Victor (Viktor) Neggo (Neggu), 24.12.1890 Kuressaare – 15.06.1942  Molotovi (Permi) obl (hukati)

Johannes Orasmaa (Roska), 03.12.1890 Joala v, Virumaa – 24.05.1943 Vjatka laager, Kirovi obl

Anton Palvadre, 25.03.1886 Sangaste v, Tartumaa – 16.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Teise Koja II abiesimees

Aleksander Paulus, 15.02.1872 Uue-Vändra v, Pärnumaa – 18.10.1953 Stockholm

Ants (Antonius, Anton, Hans) Piip, 28.02.1884 Tuhalaane v, Viljandimaa – 01.10.1942 Nõrobi laager, Molotovi (Permi) obl

Johann Post, 11.09.1902 Sauga v, Pärnumaa – 01.02.1983 Tõstamaa kn, Pärnu raj

Joakim Puhk, 25.05.1888 Viljandi – 14.09.1942 Vjatka laager, Kirovi obl (hukati)

Mihkel Pung, 19.10.1876 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 11.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Teise Koja esimees

Hugo Bernhard Rahamägi, 02.06.1886 Kurtna v, Harjumaa – 01.09.1941 Kirovi obl (hukati)

Aleksander Rei, 24.01.1900 Uuemõisa v, Saaremaa – 06.11.1943 Ussollag, Molotovi (Permi) obl

Jaak Reichmann, 28.05.1874 Tarvastu v, Viljandimaa – 01.05.1945 Tallinna vangla (hukkus)

Karl-Robert Ruus, 05.03.1899 Pangodi v, Tartumaa – 22.05.1946 Magadani obl, vangistuses

Aleksander Saar, 23.07.1883 Lustivere v, Viljandimaa – 01.04.1942 Kirov (hukati)

Karl Richard Benjamin Schlossmann, 19.02.1885 Puurmani v, Tartumaa – 17.12.1969 Stockholm

Juhan (Johan) Sepp, 05.06.1884 Pati v, Pärnumaa – 18.08.1953 New York

Jaan Soots, 12.03.1880 Helme v, Viljandimaa – 06.02.1942 Solikamsk (hukati)

Frits (Priit) Suit, 15.03.1881 Tartu – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)

Harald Tammer, 09.01.1899 Tallinn – 06.06.1942 Gorki obl

Aleksander Tõnisson, 17.04.1875 Härjanurme v, Tartumaa – 30.06.1941 Tallinn (Patarei vangla, hukati)
Teise Koja I abiesimees

Aleksander Veiler, 16.03.1887 Aleksandri v, Harjumaa – 17.10.1950 Toronto

Hellmuth Weiss, 23.10.1900 Tallinn – 10.04.1992 Marburg, Saksamaa

 

 

Rahvuskogu Esimese Koja esimeheks valiti Jüri Uluots ja Teise Koja esimeheks Mihkel Pung

Hendrik Adamsoni Rahvuskogule pühendatud luuletus

ERA

23. veebruar – Riigivanem esitas Rahvuskogule arutamiseks uue põhiseaduse eelnõu

19. mai – Rahvuskogu võttis vastu keskkooliseaduse muutmise seaduse, mis nägi ette kahetüübilise keskkooli: 5-klaasilise progümnaasiumi (baseerus 4-klassilisel algkoolil) ja 3-klassilise reaalkooli (baseerus 6-klassilisel algkoolil)

18. juuni – Rahvuskogu võttis vastu kutsehariduslike õppeasutuste seaduse, mille kohaselt jagati kutseõppeasutused kesk- ja kõrgema astme koolideks. Esimesed põhinesid kuueklassilisel algkoolil, teised keskkoolil. Kolmeaastane kõrgem kutsekool vastas gümnaasiumile ja andis võimaluse edasi õppida ülikoolis

28. juuli – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu uus põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline parlament. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938

„Äsja jõustunud uue põhiseadusega näib meil pikkade ootuste järel lõpuks saabuvat ajajärk, mis tõotab kaasa tuua normaalsemaid poliitilisi olusid. Kestev ja tülikas põhikorra-kriis on nähtavasti möödumas. Uus põhiseadus tahab jälle kehtima panna kindlama õigusliku korra ja rajada seaduspärased eeldused rahva aktiivseiks poliitilisiks eneseavaldusiks. Millisel seisukohal ka ei asutaks selle põhiseaduse aluseks võetud eri põhimõtete suhtes, tuleb igal juhul tervitada juba seda tõsiasja ennast, et meil on jälle tagasi jõutud põhiseadusliku korrani ja et uus põhiseadus selle ausal ja korrektsel teostamisel võib meid tagasi viia teatava, tõsi küll, üsna mõõduka demokraatliku režiimi juurde.“

Peeter Tarvel. Uue põhiseaduse jõustumise puhul. – Akadeemia, detsember 1937, nr. 6, lk. 329.

„Meie uus põhiseadus on enam praktilise kui teoreetilise riigimõtte vili. Ajavoolud ja olud on teda mitmeti mõjutanud. Ometi, kui teda võrrelda meie teiste põhiseadustega, siis torkavad silma tema iseäraldused, mis annavad talle erilise poliitilise ilme. Ses suhtes võis meie 1920. a. põhiseadust nimetada – radikaal-demokraatlikuks. Radikalismilt ületas teda kõigi liberaal-demokraatlike põhiseaduste reas veel ainuüksi Gruusia demokraatliku vabariigi põhiseadus. Nagu Gruusia, nii on ka meie 1920. a. põhiseadus oma radikalismi taotlenud – vastuoksuses ainuvalitsuslikule mõttele. Nähes riigipeas monarhismi jäänust, püüti see amet kas hoopis ära kaotada, või vähendada tema õigusi miinimumini. Meie presidendi funktsioonid ühendati peaministri omadega. /---/ Meie 1933. a. põhiseadus on otsene reaktsioon sellele konvendi-korrale, seega siis ainuvalitsusliku mõtte uuestisünd modernse diktatuuri kujul. President-diktaatori määratute võimupiiride juures langes parlament ainult dekoratsiooniks, mida võidakse kasutada, kuni teda sallitakse, võidakse aga ka mitte. /---/ Meie 1937. a. põhiseadus on mitmeti kompromiss 1920. ja 1933. a. põhiseaduste vahel, eriti mis puutub presidendi võimupiiridesse. Selle kõrval kannab ta aga sootuks uusi jooni, mis eriti ilmsiks tulevad kodanike põhiõiguste kitsendamises, presidendi valimisviisi muutmises ja parlamendi teise koja loomises. Kokku moodustavad need üldpildi – konservatiivsest poliitilisest süsteemist, konservatiivsest demokraatiast.“

Eduard Laaman. Uue põhiseaduse konservatiivne demokraatia. – ERK : üld-, majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri, 12. aprill 1938, nr. 1, lk. 1-2.

11. august – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu presidendi valimise seadus

„Presidendi kandidaadi ülesseadmine toimub salajasel hääletamisel. Kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kelle poolt on vähemalt pool esindajatekogu seaduslikust koosseisust. Kui sellist enamust ei saavutata, hääletatakse teistkordselt, kusjuures valituks loetakse see kandidaat, kes saanud lihthäälteenamuse. Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga. Niisugune on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise ja esindajate valimise viis.“

Oskar Rütli. Rahvuskogu I koda, protokoll nr. 28, 3. august 1937.

12. august – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu Riigivolikogu valimise seadus

Riigivanem Konstantin Päts pani Kadriorus nurgakivi valitsuse uuele administratiivhoonele

Riigivanem Konstantin Päts allkirjastamas Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadust ja selle elluviimise seadusi, 17. august

Foto: A. Kalm. EFA

24. september – võeti vastu ülikooliseadus. Valitsusel oli õigus määrata kohale rektor

29. detsember – riigihoidja kirjutas alla otsusele kuulutada Riigikogu V koosseisu volitused lõppenuks

Rahvuskogu avakoosolek, põhiseaduse ja selle elluviimise seaduste allkirjastamine ning nurgakivi panek valitsushoonele Kadriorus
EFA