1944

30. jaanuar – Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe korraldusel viidi läbi sundmobilisatsioon 1904.–1923. a sündinud meestele

2. veebruar – Punaarmee ületas Narva jõe

7. veebruar – Jüri Uluots esines raadiokõnega, milles kutsus üles eestlasi Punaarmeega võitlema

6. märts – toimusid Nõukogude lennuväe pommirünnakud Narvale, hävis ajalooline kesklinn

9. märts – toimus Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale, milles hukkus u 800 inimest ja hävis üle 1500 hoone

23. märts – asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis kuulutas end riikliku võimu teostajaks kuni põhiseaduslike organite tegevusse astumiseni

25. märts – Tartu pommitamisel sai surma üle 100 inimese ja purunes 80 hoonet

26. märts – Stockholmis loodi Eesti Komitee, mille ülesandeks oli kontakti pidamine Rootsi ametiasutustega ja hariduselu korraldamine. Juhiks valiti endine Riigikogu esimees Rudolf Penno

Eesti Komitee tegevusest
Eesti Teataja, 10. mai 1947

Eesti Komitee juhatus 1949. aastal

Eesti Rootsis. Lund, 1976.

aprill – Saksa julgeolekupolitsei arreteeris ligi 400 rahvuslast, sh suure osa Eesti Rahvuskomitee liikmeist

20. aprill – Tallinnas toimus Eesti Vabariigi Valimiskogu salajane koosolek. Valimiskogu konstanteeris, et alates 16. juunist 1940. aastast riigis toimunu on põhiseadusevastane ning Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juuni 1940. aasta koosseisus

26. juuli – Nõukogude väed vallutasid Narva, algasid lahingud Sinimägedes

1. august – Rahvuskomitee deklaratsioon „Eesti rahvale“ jagati rahvale ja kleebiti seintele

„Sangarlikus Vabadussõjas kättevõidetud Eesti Vabariik kestab edasi, vaatamata selle territooriumi okupeerimisele ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjade vastaselt siin teostatud vägivallaaktidele. Eesti rahvas pole kunagi loobunud oma riiklikust iseseisvusest. Eesti rahva enda käes on vaba ja iseseisva Eesti õnnelik tulevik. Eesti rahvas tahab endiselt kuuluda iseseisva ja üheõigusliku riigina vabade demokraatlike rahvaste perre, milleks tal on täieline õigus.“

Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004, lk. 71.

15. (16.) august – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimeheks valiti Otto Tief

Otto Tief. Foto: Parikas

19. august – Jüri Uluots esines raadiokõnega, kus kutsus üles võitlema NSV Liidu pealetungi vastu

Jüri Uluotsa raadiokõne 19. augustil
Eesti Sõna, 20. august

23. august – Petserimaa lahutati Eestist ja liideti Venemaaga (moodustati Vene NFSV Pihkva oblast, mille koosseisu arvati Petserimaa)

25. august – Nõukogude väed vallutasid Tartu

18. september – presidendi kohusetäitja Jüri Uluots nimetas ametisse uue Eesti Vabariigi valitsuse (18.–25.09.1944)

peaministri asetäitja ja siseminister – Otto Tief
haridusminister – Arnold Susi
kaubandus- ja tööstusminister – Rudolf Penno
kohtuminister – Johannes Klesment
põllutööminister – Karl Liidak
rahaminister – Hugo Pärtelpoeg
sotsiaalminister – Voldemar Sumberg
sõjaminister – Johan Holberg
teedeminister – Johannes Pikkov
välisminister – August Rei
minister – Juhan Kaarlimäe

õiguskantsler – Richard Övel

20. september – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee lõpetas tegevuse ja andis võimu üle Otto Tiefi valitsusele

22. september – Nõukogude väed vallutasid Tallinna

Tallinn pärast Punaarmee lennukite pommirünnakut

Eesti põgenikud Rootsis. Borås, 1945.

29. september–24. november – lahingutegevus Lääne-Eesti saartel

10. oktoober – Otto Tief arreteeriti Harjumaal

19. detsember – Nõukogude armee sõdurid maabusid Ruhnus ja sellega oli kogu Eesti territoorium läinud Nõukogude okupatsiooni alla

Saksa okupatsioon asendus Nõukogude okupatsiooniga, 70 000 eestlast põgenes massiterrori eest Läände

Eestirootslaste lahkumine Eestist ja eestlaste elu Rootsi Mölle põgenikekeskuses
EFA