1988

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäeval tõkestasid miilitsaüksused tee hoone juurde, kus 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu (Aia 35, praegu Vanemuise tn), et takistada väljakuulutatud rahvakoosolekut

Tartu rahu 68. aastapäev. Foto: M. Toom

24. veebruar – Tallinnas Tammsaare pargis toimus ulatuslik meeleavaldus. Võimud korraldasid vastumeeleavalduse Võidu (Vabaduse) väljakul

1–2. aprill – Toompea lossis toimus loominguliste liitude ühispleenum

Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum
Sirp ja Vasar, 8. aprill

„Meie arvates on kuni viimase ajani olnud poliitilise elu suunamisele Eestis iseloomulik ebakompetentsus ja ennatlikkus otsustamisel ning närvilisus. Selle asemel, et otsida, leida ja ainuvõimalikul sotsiaal-majanduslikul alusel likvideerida esinevate puuduste ja pingete tõelisi põhjusi, on uutmisvastased jõud püüdnud nende pingete olemasolus süüdistada kas välispropagandat, kohalikke massiteabevahendeid või mitteformaalseid grupeeringuid. Kahjuks on neid süüdistusi toetatud kõrgetel foorumitel. Sääraseid vaateid on levitatud ka üleliidulisse ajakirjandusse, mis näitavad vääras valguses Eestimaal toimuvaid protsesse.“

Loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi kirjast EKP Keskkomiteele, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogule; Eesti NSV loomingulisele intelligentsile

Loomeliitude pleenum. Foto: A. Saar

EFA

13. aprill – Eesti Televisiooni saates „Mõtleme veel“ tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde loomiseks. Samas loodi ka algatusrühm idee teostamiseks

Telesaade „Mõtleme veel“

14.–17. aprill – Tartus toimusid muinsuskaitsepäevad, kus kanti rahvusvärvides lippe (kolme eraldi kangana)

14. mai – Tartu levimuusikapäevadel kõlasid Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud

Tartu 10. levimuusikapäevad
Sirp ja Vasar, 20. mai

23. mai – Tallinnas asutati Eesti Roheline Liikumine. Esimees Juhan Aare ja aseesimees Tiit Made

4. juuni – Tallinnas toimus Eesti I Sõltumatu Noortefoorum

4.–11. juuni – Tallinnas toimusid vanalinnapäevad, mille programmis olid ka nn öölaulupeod. Laulma kogunes u 100 000 inimest

Kuumad vanalinnapäevad
Sirp ja Vasar, 17. juuni

Heinz Valk. Laulev revolutsioon
Sirp ja Vasar, 17. juuni

16. juuni – EKP Keskkomitee pleenumil sai parteiliidriks Karl Vaino asemel Vaino Väljas

17. juuni – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul 150 000 osavõtjaga meeleavaldus, millega saadeti teele NLKP XIX konverentsi edumeelsemad delegaadid

23. juuni – legaliseeriti Eesti rahvussümboolika: sinimustvalge, rukkilill ja suitsupääsuke

Rahvarinde juhtimisel kaevati Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone kaablikraavi, 28. juuni. Foto: T. Malsroos

19. juuli – Tallinna nõukogudemeelsed ringkonnad eesotsas Jevgeni Koganiga moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise)

23.–24. juuli – Kalvis toimus Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutamiskongress

20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Juhatusse valiti Lagle Parek, Eve Pärnaste, Vello Salum, Mati Kiirend, Erik Udam

23. august – MRP aastapäeva puhul korraldas ERSP meeleavalduse Hirvepargis, Rahvarinne Linnahallis diskussiooni MRP teemadel

11. september  – Tallinna Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud 300 000 osavõtjaga rahvaüritus „Eestimaa laul“. Sõnavõtuga esinesid Siim Kallas, Edgar Savisaar, Trivimi Velliste, Heinz Valk jt

1.–2. oktoober – Tallinnas toimus Rahvarinde asutamiskongress. Valiti 7-liikmeline eestseisus, kuhu kuulusid Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann

Rahvarinde asutamiskongress

Küllo Arjakas, Vilja Laanaru. Rahvarinne. Tallinn, 1998.

16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks ning deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eestis

1. detsember – Tartus taasasutati Eesti Üliõpilaste Selts, esimeheks valiti Eerik-Niiles Kross

7. detsember – ENSV Ülemnõukogu tegi konstitutsioonilise paranduse, millega tunnistati riigikeeleks eesti keel. Samuti võeti vastu seadus „Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940.–1950. aastail“, millega rehabiliteeriti kõik küüditatud

Eesti keeleseaduse ning demokraatliku põhiseaduse ja valimisseaduse toetamise miiting Turu platsil Rakveres, 7. november

EFA

Plakateid meeleavaldustelt

Tunne Kelami arhiiv