1990

2. veebruar – Tallinna Linnahallis tähistati pidulikult Tartu rahu 70. aastapäeva. Toimus Eesti NSV rahvasaadikute täiskogu, võeti vastu deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses

17. veebruar – Järvakandis taasasutati rahva omaalgatuse korras Eesti Kaitseliit

24. veebruar–1. märts – toimusid Eesti Kongressi valimised, millest võttis osa ligi 600 000 inimest. Kongressi koosseisu valiti 499 delegaati

Lennart Meri. Liitunud tahtega liitunud rahvustesse!
Reede, 2. märts

1. märts – Eesti Vabariigi peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis sai Heinrich Mark

8.–9. märts – toimus Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutamiskongress. Esimees Paul-Eerik Rummo

11.–12. märts – Eesti Kongressi I istungjärk võttis vastu tegevuskava Eesti iseseisvumiseks õigusliku järjepidevuse alusel. Kongressile saatis tervituse ka Heinrich Mark

Eesti Kongressi I istungjärk Estonia Kontserdisaalis

„Meie vankumatu seisukoht on, et Eesti Vabariik eksisteerib juriidiliselt edasi nii rahvusvahelise õiguse kui ka Eesti Vabariigi õiguskorra järgi. Kui meie isad võitsid Vabadussõjas relvaga rindel, siis meie päämiseks võitlusrelvaks praegu on õigus. Selle võitlusinstrumendiga läheme ühiselt riikliku iseseisvuse taastamise lõplikku võitlusse.“

Heinrich Mark. Tervitus Eesti Kongressile. – Tõotan ustavaks jääda. Tartu, 2004, lk. 165.

18. märts – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, 105 saadikukohast said iseseisvuse pooldajad 73 ja impeeriumimeelsed 27 kohta

29. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis alustas tööd, presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel, Ülemnõukogu juhatajaks Ülo Nugis ning tema asetäitjateks Marju Lauristin ja Viktor Andrejev

30. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega NSV Liidu riigivõim Eestis tunnistati ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ning kuulutati välja Eesti Vabariigi taastamine ja üleminekuperiood

3. aprill – moodustati Eesti NSV valitsus (03.04.–07.05.1990), edasi
Valitsus (üleminekuvalitsus), 08.05.1990–29.01.1992 

esimees (peaminister) – Edgar Savisaar
ehitusminister – Gennadi Golubkov alates 11.04.1990
haridusminister – Rein Loik alates 11.04.1990
justiitsminister – Jüri Raidla alates 17.04.1990
kaubandusminister – Ants Laos alates 11.04.1990
keskkonnaminister – Toomas Frey, 11.04.1990–13.02.1991
keskkonnaminister – Tõnis Kaasik alates 13.02.1991
kultuuriminister – Lepo Sumera alates 10.04.1990
majandusminister – Jaak Leimann alates 11.04.1990
materiaalsete ressursside minister – Aleksander Sikkal alates 17.04.1990
põllumajandusminister – Vello Lind, 07.05.1990–13.02.1991
põllumajandusminister  – Harri Õunapuu alates 13.02.1991
rahandusminister – Rein Miller alates 07.05.1990
riigiminister – Raivo Vare alates 17.04.1990
sideminister – Toomas Sõmera, 25.04.1990–20.06.1991
siseminister – Olev Laanjärv alates 17.04.1990
sotsiaalhooldusminister – Siiri Oviir alates 25.04.1990
sotsiaalminister – Arvo Kuddo, 17.04.1990–24.10.1991
tervishoiuminister – Andres Ellamaa alates 10.04.1990
transpordiminister – Tiit Vähi alates 11.04.1990
tööstus- ja energeetikaminister – Jaak Tamm, 25.04.1990–12.12.1991
tööminister – Arvo Kuddo alates 24.10.1991
välisminister – Lennart Meri alates 11.04.1990
minister – Artur Kuznetsov, 24.04.1990–29.11.1991
minister – Endel Lippmaa, 11.04.1990–29.11.1991

 

7. aprill – asutati Eesti Maa-Keskerakond. Esimees Ivar Raig

11. aprill – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Eesti NSV elanike teenistusest NSV Liidu relvajõududes üleminekuperioodil

12. aprill – asutati Eesti Ametiühingute Keskliit

8. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Eesti sümboolika kohta, millega Eesti NSV asemel võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik

15. mai – Toompeale kogunes Interrinne, et protestida Eesti Ülemnõukogu otsuse vastu Eesti riiklikust staatusest. Kell 16.00 algas Toompea ründamine

Interrinde meeleavaldajate katse rünnata Toompea lossi. Foto: L. Michelson

EFA

16. mai – Eesti Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti valitsemise ajutise korra kohta. Eesti riigivõimu-, valitsemis- ja prokuratuuriorganid lahutati NSV Liidu vastavast süsteemist

Alustati Eesti Kodukaitse loomist

26.–27. mai – Eestimaa Rahvarinde II kongress, mis tunnustas seadusandliku võimuna Eesti Ülemnõukogu

9. juuni – asutati Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Esimees Enn Tarto

13. juuni – Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi omandiseaduse

20. juuni – peaminister Vabariigi presidendi ülesannetes Heinrich Mark nimetas uue valitsuse koosseisu eksiilis (20.06.1990–08.10.1992)

peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes – Heinrich Mark
peaministri asetäitja – Enno Penno
finantsminister – Peeter Luksep
haridusminister – Johan Ungerson (surn. 20.11.1991)
kohtuminister – Aino Lepik von Wirén
majandusminister – Mihkel Mathiesen kuni 06.10.1992
põllutööminister – Helmut Talts (surn. 02.07.1992)
siseminister – Aksel Mark
sotsiaalminister – Ivar Paljak
sõjaminister – Jüri Toomepuu
teedeminister – Jaan Timusk
välisminister – Olev Olesk
portfellita minister – Arvo Horm
portfellita minister – Ants Pallop

26. juuni – Eesti Vabariigi immigratsiooniseadusega kehtestati sisserände kvoot – 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast
Aktsiisimaksuseadusega maksustati kange ja lahja alkohol, tubakas ja tubakatooted, rebase- ja naaritsanahad (aktsiisimaksuga kaupadelt käibemaksu ei võetud)

7. juuli – Nõukogude armee vahelesegamise tõttu jäi ära Eesti vabadusvõitlejate kokkutulek Toris

1. august – nn Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt lahutati Eesti Siseministeerium NSV Liidu Siseministeeriumist

7. august – Eesti Ülemnõukogu tunnistas kehtetuks 1988. aasta 16. novembri resolutsiooni liidulepingu kohta ja otsustas korraldada suhted Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Tartu rahulepingu alusel

8. september – kolme vasaktsentristliku partei ühinemisel loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei. Esimees Marju Lauristin

12. september – Ülemnõukogu võttis vastu sotsiaalmaksuseaduse, mis kehtestas 20%lise sotsiaalmaksu tööandja maksuna

20. september – riigikontrolöriks kinnitati Hindrek-Peeter Meri

22. september – asutati Eesti Vabariiklaste Koonderakond. Esimees Leo Štarkov

27. september – asutati Eesti Rojalistlik Partei. Esimees Kalle Kulbok

21. oktoober – Konstantin Pätsi põrm maeti Tallinna Metsakalmistule

22. oktoober – võeti vastu seadus Eesti Vabariigi majanduspiirist

5. detsember – NSV Liidu kaitseministri Dmitri Jazovi käsul purustati suvel taastatud vabadusvõitlejate monumendid Kautlas ja Porkunis

18. detsember – Eesti Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel teatas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil, et Eesti ei kirjuta alla NSV Liidu liidulepingule